11. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õigused ja kohustused peavad tasakaalus olema. Ettevõtja kohustused muutuvad maksuseaduste valguses üha karmimaks, aga õigusi riik tagada ei suuda. Maksupettureid see ei kohuta, sest enne nelja aastat suurt ükski algatatud asi kohtus lahenduseni ei jõua. Seetõttu oleks vaja, et keegi tegeleks ka ettevõtluskeskkonna tervikpildiga ja hindaks kavandatavate maksuseaduste mõju ettevõtlusele.

Igasugune arvete registreerimine, nii et nendest moodustub andmebaas, on oht ettevõtja ärisaladuse kaitsele. Praegu puudub seadustes üheselt mõistetav ja kergesti kohaldatav regulatsioon, mis kaitseb ettevõtjat  selles vallas – paragrahvid on raskesti kohaldatavad, kohtuprotsessid keerulised ning aeganõudvad. Eesti tegutsevad ettevõtjad on suures osas teenuse pakkujad või vahendajad ning seetõttu on ärisaladus kindlasti toodete ostuhind ning see, kellelt tooteid soetatakse. Kui see informatsioon satub valedesse kätesse ning seda teavet kasutatakse ära oma huvides, on ettevõtte ärisaladuse rikkumise oht täiesti olemas.

Kui karistusseadustikku lisatakse paragrahv, mis reguleerib „ettevõtjale kahju tekitamist“, siis võiks andmebaasi moodustamisest rääkida, vastasel korral ei ole ettevõtjate õigused kaitstud.

Arvete registreerimine on ka halduskoormuse suurendamine ja suurendab lõhet ettevõtja kohustuste ja õiguste osas. Kontrolli teravik tuleb operatiivselt suunata sinna, kus pettused toimuvad, mitte suurendada kontrolli kõikide ettevõtjate üle.

Rahandusministeeriumi ettepanekuga pikendada käibemaksu tagasinõude kontrolli aega kontrolli ei saa samuti nõustuda. Siinkohal olen nõus vandeadvokaat Vahur Kivistikuga: milleks seesugust muudatus seadusesse eraldi sisse tuua, kui maksuhalduril on praegu kõik need võimalused juba olemas.

Kui kontroll on teostatud, siis võiks ju raha tagastada, aga jõu näitamine on siin norm, tagastatakse 30. päeval. Tõenäoliselt ei oleks ettevõtjatel selle vastu midagi, kui meede puhastaks turgu käibemaksu petturitest. Tegelikkuses aga pöördub see teravik nende vastu, keda põhjuseta kontrollitakse. Kuna krediidi saamise võimalused on mikro- ja väikeettevõtetel nullilähedased, lööb see valusalt kogu ettevõtetete finantsvõimekust: taas tervikpilti puudutav teema.

Autor: Vilja Kiisler, Kersti Kracht