27. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Helmi sõnul algatas maksuhaldur käibemaksu-teemalise arutelu tänavu kevadel seetõttu, et varimajandus on Eestis jätkuv probleem – 2012. aastal oli hinnanguline käibemaksu maksuaugu suurus 222 miljonit eurot. Selleks, et saavutada varimajanduses olulist muutust ja parandada käibemaksu laekumist, kontrollisüsteemi muutmist planeeritaksegi.

„Oleme 10-12 aastaga Maksu- ja Tolliametis üle läinud põhimõttele, et kogu informatsioon tuleb elektroonselt. Praegune käibemaksusüsteem loodi aga ajal, mil enamik infovahetust toimus paberil. Tehnoloogiliselt pole see raketiteadus, aga küsimus on selles, kas suudame end uut süsteemi usaldama panna,“ selgitas Helm. 

Maksu- ja tolliameti esitatud ettepaneku kohaselt muutuks tehingute info masintöödeldavaks ning revidentidel oleks võimalik tegeleda info kontrollimisega. Täna kulub aga Helmi sõnul suur osa töötundidest info kogumisele, mida oleks võimalik korraldada otstarbekamalt.

Käibemaksu temaatikat on alates kevadest elavalt analüüsitud ka meedias. „Meile tundus, et see teema kõnetas ja hakkas elama. Tänud selle eest, et see diskussioon on tekkinud, ja loodame, et see areneb edasi,“ rääkis Helm. Ühtlasi soovitas maksuhalduri juht mõelda sellele, kelle tagant petturid varastavad – kas riigi või meie endi tagant.

„Uus süsteem peaks rakenduma  2014. aasta juulist. Muutuste mõjul paraneb konkurentsikeskkond ja suureneb käibemaksu laekumine, kuna riskianalüüs on täpsem ja kiirem, andmete kogumine asendub sisulise kontrolliga, paraneb varjatud käibe avastamine ja lihtsustub fiktiivsete tehingute tuvastamine,“ sõnas Helm kokkuvõtteks.

Autor: Kristi Malmberg, aripaev .ee