27. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskenduti kõnede õnnestumise kontrollimisele, mille osas on ajakirjanduse andmetel viimasel ajal tarbijate rahulolematus kasvanud. TJA tegi üle Eesti EMT, Elisa ja Tele2 võrgus kokku 1400 kõnet pikkusega 40 sekundit. Mõõteteekond hõlmas suuremaid maanteid ning läbis 13 maakonda, sealhulgas linnu.

EMT võrgus õnnestus 99,2% kõnedest, Elisa võrgus 97,3% ja Tele2 võrgus 97,9%. Õnnestunuks loetakse kõnet, mis õnnestus edukalt algatada ja täies pikkuses lõpule viia ilma katkemise või leviprobleemita.

Kõige suurem kõnede nurjumise põhjus oli kõne algatamise ebaõnnestumine (valimise blokeerumine). Seda esines EMT võrgus 5 korral, Elisa võrgus 30 korral ja Tele2 võrgus 22 korral ca 1400 kõnest. Kõne algatamise ebaõnnestumise levinum põhjus on võrgu ülekoormus. Telefonid olid mõõtmiste ajal liikuvas autos sees ning lukustatud GSM võrku, mis on siiani kõneteenuse osutamiseks kõige põhilisem kasutuses olev tehnoloogia. Mõõtmised sooritati Nokia N95 telefonidega, mis on heade vastuvõtuomadustega.

Mõõtmistulemused näitavad, et mobiilsidevõrgud on Eestis hea kvaliteediga ning kõneteenuse kvaliteedi subjektiivse tuntava langemise ühe põhjusena võib märkida aina enam populaarsust võitvate nutitelefonide halvenenud leviomadusi või üksikuid probleemseid piirkondi.

Autor: Kristi Malmberg, aripaev .ee