Autor: Kaisa Gabral • 2. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ju on MTA siis mingeid ettevalmistusi teinud, ametnikke koolitanud või uusi juhendeid koostanud," vastab Lehis küsimusele, miks seda süsteemi vaja on ja lisab, et potentsiaalsete petturite väljasõelumine on vajalik ja seda eesmärki ei saa kuidagi hukka mõista, kuid praktika näitab tema hinnangul midagi muud.

"Kuna ametnikud on nii eluvõõrad ja suudavad esitada asjasse puutumatuid küsimusi, siis tõesti ettevõtja ei oska lollidele küsimustele tarku vastuseid anda ja temast jääb mulje, et ta ei ole "oma ettevõtlust korralikult läbi mõtlenud". Tundub, et ametnikele on mingi pikk juhend ette antud ja ta ei suuda sealt konkreetse juhtumi jaoks ebavajalikke asju eemaldada ja küsib kõigilt kõike," lisas Lehis. Tema sõnul on üks põhjus, miks võidakse taotlusest loobuda, ka see, et ettevõtja ootab ära 16 000 euro suuruse käibe täitumise ja registrerib oma osaühingu siis, sest registreerimine on siis kohustuslik.

"Registrist kustutamisel on ka palju erinevaid põhjuseid ja sugugi kõik ei ole seotud maksupettusega. Päris palju on selliseid juhtumeid, kus osutatakse näiteks teenuseid välismaal ja Eestis ei dekalreerita isegi 0% määraga käivet. Siis võib jääda mulje, et justkui ettevõtlust ei toimuga. Samuti võib olla, et planeeritud tegevus ei käivitu nii kiiresti kui loodeti või tekivad ajalised pausid, tegutsetakse hooajaliselt jne. Siis võib juhtuda, et MTA "tark masin" selekteerib välja isikud, kes mingi aja jooksul ei ole käivet deklareerinud või on "miinuses" ja nõuab selgitusi, kuid maksumaksja ei saa MTA dokumenti kätte ning jätab selgitused andmata. Sellele järgneb automaatselt registrist kustutamine, millest võib maksumaksjale tekkida tõsiseid probleeme. Meie liikmetel on taolisi probleeme olnud päris palju," seletab Lehis ja lisab, et kui MTA töötajad oleksid professionaalsemad ja tunneksid paremini ettevõtluse praktikat, siis suudaksid nad ka paremini välja selekteerida need isikud, keda oleks vaja tõsisemalt kontrollida.

"Näiteks võiks MTA mõelda selle peale, et omale tööle võtta mõned "üle parda heidetud" audiitorid, kes on turu vähenemise või pidevate uute nõuete ja eksamite tõttu sunnitud oma kutsetegevusest loobuma, aga kellel on piisavalt kogemusi ja praktikat, nii et piisaks kasvõi ühest inimesest kogu Eesti peale, et valdkond normaalselt tööle saada," soovitas Lehis.