Euroopa direktiiv kahjustab rängalt majanduskeskkonda

Eesti vaidlustas Euroopa kohtus raamatupidamisdirektiivi sätted, mille ülevõtmine piiranuks rängalt meie võimalusi väikeettevõtjate majandusaasta aruandluse kogumisel, kirjutab rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk.

Sätted, mis keelavad väikeettevõtjatelt kahe senise põhiaruande ja mitmete oluliste lisade nõudmist, ei aita saavutada direktiivi eesmärke, milleks on halduskoormuse vähendamine ja aruannete selguse ja võrreldavuse parandamine. Säärased muudatused ohustaksid hoopis riigivalitsemise kvaliteeti ja majanduskeskkonda.

Direktiivi kohaselt on „väikesed“ kõik ettevõtjad, mis aastas ei ületa üle ühe järgmistest piirmääradest: 4 miljonit eurot vara,  8 miljonit eurot netokäivet ja 50 töötajat. Väikesed on 98% kõigist Eesti ettevõtjatest, kes ühtlasi annavad üle poole kõigi ettevõtjate müügitulust. Euroopa keskmine väikeettevõtjate müügitulu osakaal on märksa väiksem,  mis tähendab, et meid mõjutab direktiiv paljudest riikidest rohkem.

Millest loobuksime? Ettevõtjate majandusaasta aruannete esitamine toimub Eestis äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. See on Euroopas ainulaadne ning kõrgeid rahvusvahelisi auhindu saanud lahendus, mis võimaldab finantsinformatsiooni kogumist töödeldaval kujul ning esitaja jaoks minimaalse koormusega. Andmeid saab aruandesse laadida otse ettevõtja raamatupidamistarkvarast, teisest aruandeaastast on võrdlusandmete osa eeltäidetud ning aruanne allkirjastatakse ja esitatakse elektrooniliselt.

E-aruandluskeskkonna kasutuselevõtuga vähenes aruande koostamiseks kulunud aeg keskmiselt 30%, mis juba ületab direktiiviga liikmesriikidele seatud eesmärki. Lisaks paranes aruannete kvaliteet ning vähenes nende töötlemisega seotud kulu. Saadavaid andmeid kasutavad kõik riigiasutused, ent üle poole möödunud aastal aruannete vaatamiseks tehtud 360 000 päringust tuli erasektorist, mis näitab, et neis sisalduv informatsioon on veelgi vajalikum ettevõtjate eneste jaoks. See pole üllatav, sest praegu kogutava info sisu ja ulatus vastab rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Kui see hakkaks koosnema üksnes bilansist ning kasumiaruandest, nagu näeb ette vastne direktiiv, poleks selle põhjal lootustki saada õiget ja õiglast pilti aruande esitaja tegelikust olukorrast, omakapitali seisundist ega rahavoogudest.

Kaitseme oma eeliseid. Läbipaistev ja usaldusväärne majanduskeskkond on üks meie konkurentsieelistest. Ettevõtjale tähendab see investeeringute ja kapitali soodsamat kättesaadavust, vähem kohtuvaidlusi, pankrotte ja täitemenetlusi, riigi jaoks aga võimalust teha arukaid ja põhjendatud valikuid. Mäletame, millist rolli mängisid nõrgast finantsaruandlusest saadud puuduliku info baasil tehtavad otsused viimase üleilmse majanduskriisi sünni juures. Paraku pole mitte kõik sellest õppetunnist vajalikke järeldusi teinud ning direktiivi aruteludes ei võetud kuulda meie ettepanekut rakendada aruandluse mahu kahandamist mõistlikul, mikroettevõtja tasandil (see tähendaks ettevõtjaid, mis aasta jooksul ei ületa üle ühe kolmest järgmisest piirmäärast: 350 000 eurot vara,  700 000 eurot netokäivet ja 10 töötajat).

Loobumine end suurepäraselt õigustanud e-aruandluskeskkonnast selleks, et hakata samu andmeid koguma eraldi statistiliste või maksuaruannete raames - nagu direktiivi koostajad eeldasid - olnuks potjomkinlus halvimal kujul, teenimata ühelgi moel direktiivis seatud eesmärke. Usume, et ettevõtjate halduskoormuse vähendamine peab olema tegelik ja summaarne, mitte näiline ja lokaalne ja sündima mitte aruannete kvaliteedi arvel, vaid info aruka kasutamise ja levitamise teel. Tahame seda teed jätkata.

Osale arutelus

  • Vilja Kiisler, Taivo Põrk

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Cleveron otsib VANEM-TARKVARAARENDAJAT

Cleveron AS

02. juuni 2018

Arvamused

Teabevara