Autor: Sirje Rank • 9. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Minu nägemuses on digitaalse ühisturu põhiolemuseks keskkonna loomine innovatsioonile ja piiriülestele digitaalsetele teenustele nii era- kui avalikus sektoris," kirjutas Ansip tuleval nädalal Brüsselis toimuva Ülemkogu eel, mis seekord keskendub digitaalse ühisturu teemadele. "Võtmeks on siin usalduse loomine, et kodanikud ja ettevõtted tunneksid end internetiteenuseid kasutades ning andmeid üle riigipiiride jagades turvaliselt," nendib Ansip.

Andes aru, et mitte kõik ELi liikmesriigid ei ole e-lahenduste või ID-kaartide kasutamisel nii muretud nagu eestlased, ütleb Ansip oma kirjas, et ühtegi riiki ei või kohustada ID-kaarte väljastama. Kes seda aga teevad, võiksid sinna sisse programmeerida süsteemid, mis teeksid võimalikuks nii riikidevahelised e-teenused kui dokumentide digitaalse allkirjastamise.

Samuti võiks liikmesriikide vahel toimida info ristkasutus, visandas Ansip. Süsteem, kus üle Euroopa Liidu riigiasutustega suheldes piisab ettevõtetel ja kodanikel oma andmete ühekordsest edastamisest.

Näiteks kui mõni Hispaania või Saksamaa firma peaks tahtma Eestis äri ajada, ei oleks tal enam vajadust tuua oma riigi maksuametist tõendit maksuvõlgnevuste puudumise kohta, et seda siis omakorda Eesti ametivõimudele esitada. Kuna Hispaania või Saksamaa ametivõimudel on see info juba olemas, võiks info ka sealtsamast kättesaadav olla. Eesti ja Soome katsetavad taolist koostööd maksuinfo edastamiseks taotluse peale. Andmete ristkasutus on elu Eesti kodanike ja ettevõtete jaoks palju lihtsamaks teinud, märgib Ansip.

Piiriüleste teenuste arengule võiks oluliselt kaasa aidata pilvandmetöötlus, kus praegu on probleemiks nii vähene usaldus kui vähene töökindlus. Euroopal võiks siingi olla üks ühine raamistik, Euroopa Pilv, kus oleks tagatud vastavus teatud standarditele. Sensitiivsema riigiinfo või kriitilisemate IT süsteemide jaoks nagu äriregistrid või maakatastrid võib luua eraldi raamistiku, mis oleks samaaegselt ka n.ö varusüsteemiks kodumaiste eriolukordade puhuks.

Ansip märgib, et lähtub oma soovitustes Eesti kogemusest efektiivse e-ühiskonna ja e-valitsuse loomisel ning et lisab oma kirjale teistele valitsusjuhtidele ja Euroopa Komisjoni presidendile kaalumiseks ka ettepanekute detailsema kirjelduse.