Autor: Kaisa Gabral • 16. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgmise aasta algusest hakkab täismahus kehtima 2009. aastal vastu võetud riigiteenijate uus palgasüsteem, mis toob valitsuse liikmetele, kantsleritele ja mitmele teisele kõrgele riigiteenijale üle 20protsendilise palgatõusu, peaministril kerkib palk koguni 30%, kirjutas Postimees.

"Riigikogu liikme palga tõstmine tõenäoliselt ei too riigikogusse oluliselt teistsuguseid liikmeid kui täna, sest riigikogusse pääsevad inimesed mitte avatud tööjõuturu konkursi kaudu vaid parteiliste otsuste kaudu," märkis Pillesaar ja lisas, et kui siiski üritada turumajanduse teooriast lähtuvalt riigikogulaste palka vaadata, siis see tundub hetkel õige olevat. "Turumajanduse teooriast lähtudest on riigikogulase palk õige siis, kui kõik kohad saavad riigikogu tööks piisavalt pädevate isikutega täidetud. Kuna riigikogu kohad on täis ja kui me eeldame, et praegused riigikogu liikmed on piisavalt pädevad, siis turuloogikas on riigikogu palk piisav," lisas Pillesaar.

Kõrgete riigiteenijate ametipalkade seadus võeti vastu juba 2009. aastal, kehtib see eelmisest aastast aga üksnes riigikogu liikmetele ja tänavu juulist kõigile kohtunikele, ülejäänute osas on selle jõustumist rahapuudusele viidates korduvalt edasi lükatud, kuid nüüd otsustati see jõustada.