17. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See on meie enda ootustes kinni. See kui ebakompetentselt me ennast tunneme, määrab selle, millist palka me oskame nõuda,“ ütles Paananen tänasel Äripäeva palgafoorumil peetud ettekandes. Tema sõnul saavad Eestis IT-sektori ettevõtetes töötavad välismaalased palka samas skaalas. „Võimalik on märgata, et nad oskavad palka paremini küsida,“ lisas ta siiski ja ütles, et välismaalased küsivad 10-15% rohkem. „Põhiaur (palgaläbirääkimistel välismaalastega – toim) läheb sellele, et selgitada: kõike seda raha, mis ta mujal sai, tal Eestis nii palju vaja ei lähe,“ viitas ta siinse elukalliduse erinevusele suuremate keskustega võrreldes.

Paananeni tõi välja, et ise on ta juhina palgaläbirääkimistel otsekoheseid küsimusi küsinud. 1990ndate lõpus Hansapangas töötades jagas ta töötajad kolmele tasemele. 10 000 krooni sai inimene, kes tegi tööd rahuldavalt ja täitis oma eesmärki. 20 000 krooni suurune palk oli inimesel, kes tegi tööd superhästi ja suutis ka teistele ülesandeid anda. 30 000 krooni sai inimene, kes oli oma tiimis juhtivas rollis. „Kui ma lasin valida, millisesse rolli töötaja ennast edaspidi kujutas, siis 50 protsenti oli praeguse rolliga rahul. Teine 50 protsenti hakkas mõtlema, et mida on vaja, et järgmisele tasemele saada,“ rääkis Paananen. Sarnaselt on Paananen käitunud palgaläbirääkimistel või tööintervjuul ka hiljem. „Küsin palgaläbirääkimistel, et mida sa teeksid teisiti, kui ma maksaksin sulle kaks korda rohkem. Ajapikku mõtlevad nad välja. Aga kandidaatidega: ta ütleb ootuse välja, aga kui küsida, kas tahaksid kaks korda rohkem ja mida siis teeksid, jääb ta hätta,“ sõnas ta.

IKT sektoris on palgad keskmisena kõrgemad ja Paananeni sõnul jätkasid mullu kasvu: keskmine tasu tõusis 1400 euro pealt 1579 euroni kuus. Paananeni sõnul oli palgaralli siiski sektoris juba ära. „Mingil hetkel said inimesed aru, et ralli peab lõppema ja üleostmine tuleb ära lõpetada,“ sõnas ta ja lisas, et Eestis jälgivad IT-firmade juhid üldisi sektori palgatrende väga täpselt.

Teisalt ongi Paananeni sõnul sektori eripäraks see, et palgaküsimused soovitakse läbirääkimistel kiirelt laua pealt maha saada ja rääkida püütakse tootest, inimese oskusest ja tema iseloomuomadustest. „Palgatakse suhtumist. Kedagi oskuste puudumise pärast kunagi vallandatud ei ole, aga kiputakse vallandama suhtumise pärast,“ selgitas ta. Tema sõnul unustatakse inimest palgates tihti hinnata kandidaati iseloomuomaduste järgi. „Otsitakse oskusi, aga inimesel pole tegelikult tiimivõimekust, on liiga suur ego ja muud sellist,“ märkis ta.

Autor: Kristi Malmberg, Hannes Sarv