Autor: Ave Lepik • 22. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesmärgiks on selline lahendus, mis annab tõuke e-arvete laiemale kasutusele ja hoiab paberarvete kaotamisega kulusid kokku nii ettevõtja kui riigi jaoks,“ ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm. „Ka andmeturvalisusele pöörame seejuures erilist tähelepanu ning kaasame selleks parimat ekspertiisi.“

Juba novembris on maksu- ja tolliametil koostöös raamatupidamistarkvara arendajatega pakkuda esimene testversioon uuest lahendusest. „Kavatseme osapooltega seda arutada ja vajadusel lahendust muuta ja täiendada. Oleme saanud juba head tagasisidet näiteks raamatupidajate kogult,“ ütles Helm.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik selgitas, et ostu- ja müügitehingute registreerimine puudutab vaid äriühingute Eesti-siseseid tehinguid.

„Seal ei hakka kajastuma tehingu sisu, aga üldjoontes vaid summa, kuupäev, arve number, käibemaks ja tehingupartneri registrikood. Konkreetne vorm on väljatöötamisel ning meie eesmärk on küsida nii palju andmeid kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Nende andmete automaatne võrdlemine aitab võidelda väga levinud olukorraga, kus käive on jäetud deklareerimata või maksupetturid on näidanud fiktiivseid tehinguid, millest teine osapool teadlikki pole.“

Mis puudutab käibemaksu tagastamise kontrolliperioodi muudatusi, siis selles osas on olemas makspettuste komisjoni põhimõtteline nõusolek ning eelnõu väljatöötamisega pole algust tehtud, seega ei saa veel rääkida ka kaasamisest.

Eelmisel aastal oli ettevõtete tekitatud käibemaksukahju esialgsete tulemuste põhjal 222 miljonit eurot. 72 000 käibemaksukohustuslasest 9700 käibemaksu sisuliselt ei maksa, kusjuures tegemist ei ole eksportööridega. Sellise hulga ettevõtete kontrolliks kuluks maksu- ja tolliametil olemasolevate jõududega 11 aastat.