25. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Liidu liidrid leppisid kokku, et majanduskasvu strateegias tuleb soodustada digitaalset innovatsiooni majanduse kõigis sektorites. Eriti tuleb ülemkogu hinnangul toetada nn digitaalse lõhe vähendamist liikmesriikide vahel, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Mul on hea meel ühtse arusaama üle, et Euroopa majanduskasvu potentsiaal sisaldub digitaalsetes lahendustes,“ ütles peaminister Andrus Ansip, kes digimajanduse teemalise arutelu ülemkogul sisse juhatas. „Ülemkogul kinnitati, et kohustus digitaalse ühtse turu rajamine 2015. aastaks lõpule viia tuleb täita.“

Suures osas digitaalmajandusele pühendatud tippkohtumisel otsustati jätkata avaliku halduse kaasajastamist selliste teenuste nagu e-valitsus, e-tervis, e-arveldus ja e-riigihange kiirema kasutuselevõtmisega.

Eesti initsiatiivil rõhutati tippkohtumise otsustes vajadust juurutada kogu Euroopas põhimõte, et kodanikud ja ettevõtted esitavad oma andmeid vaid korra.

„Andmeid tuleb taaskasutada, mitte kodanikelt üle küsida ja topelthoiustada,“ selgitas Ansip. „Euroopa Liidu kodanikel ja ettevõtetel olgu õigus nõuda, et kui Euroopa Liidu piires on nad ühele avaliku sektori asutusele juba mingid andmed esitanud, siis teiste riikide asutused peavad neid avaliku teenuse osutamisel taaskasutama.“

Ansip rõhutas ka seda, et infoturbe ja privaatsuse tagamiseks tuleb Euroopas paika panna tugev elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste raamistik.

Seoses väidetava USA elektroonilise luuramisega Euroopa liitlaste järele rõhutasid ülemkogu liikmed, et partnerlus peab tuginema vastastikusel austusel ja usaldusel. Tõdeti, et ehkki luureandmete kogumine on terrorismivastase võitluse oluline osa, kahjustab usalduse puudumine koostööd selles valdkonnas. Valitsusjuhid võtsid teatavaks Prantsusmaa ja Saksamaa kavatsuse pidada Ameerika Ühendriikidega kahepoolseid läbirääkimisi parema teineteisemõistmise nimel luure vallas.

Veel arutati tippkohtumisel majandus- ja rahaliidu väljakujundamist. Ülemkogu keskendus eelkõige tõhustatud majanduspoliitika koordineerimisele, majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamisele ja pangandusliidu väljakujundamisele. Kõiki neid teemasid käsitletakse uuesti detsembrikuisel ülemkogul.

Ülemkogu liikmed said täna ka ülevaate 28.-29. novembril Vilniuses toimuva idapartnerluse tippkohtumise ettevalmistustest. Euroopa Liidu liidrid rõhutasid veelkord soovi allkirjastada tippkohtumisel assotsieerimisleping, seal hulgas põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping Ukrainaga, kui tingimused on täidetud.

Välispoliitilistest teemadest oli ülemkogul arutusel veel rändevoogude haldamine. Euroopa Liidu liidrid väljendasid sügavat kurbust hiljuti Vahemerel asetleidnud traagiliste sündmuste üle, kus hukkus sadu inimesi, ning otsustasid liidu tegevust tõhustada, et vältida sellise tragöödia kordumist tulevikus.

Autor: Sirje Rank, aripaev .ee