4. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev leiab, et Eesti võiks Soome süsteemi  üle võtta, miks mitte lausa koos IT-lahendusega. Soomes on maksustatava tulu avalikustamine toiminud juba pikki aastaid ja selle oluline mõju on väljendunud maksupettuste vähenemises.  Eestis on varimajandus ja maksupettused terav probleem, maksuamet on aga valgekraelistest kurjategijatest  ikka paar sammu maas, mis kahjuks paratamatu. Nii maksuaugud kui ka ümbrikupalgad on Eesti mure, tulude avalikustamisest oleks abi mõlemal ravimiseks.

On raske prognoosida, kui palju parema maksulaekumise annaks Eestis tulemuseks maksustatud tulu avalikustamine nagu Soomes ja Norras, kuid mõju on igal juhul positiivne ja laseks end pärast rakendamist ka kergesti kokku arvutada. Meil on ei ole vaja jalgratast leiutama hakata, Soomes süsteem võiks mõningate võimalike kohandustega sobida meilegi. Ainus, mida on vaja muuta, on hoiak tulude avalikustamise suhtes. See on Eestis ikka tõrjuv ja varrukast võtta klišeest „Meie ei ole selleks valmis“ ei viitsita edasi mõelda.

Üks konkreetne samm, mida riik saab astuda, olekski tulude avalikustamise nõue seadustesse kirjutatuna. Kui maksuamet avalikustaks kord aastas maksustavad tulud nii, nagu seda teeb Soome maksuamet, saaksime näiteks võrrelda Soomes makse maksva HK Scani turundusjuhi Anne Mere palka Eesti tippjuhtide omaga. Ongi ju kummaline, et eestlannast Mere aasta palka võib igaüks teada saada, Eestis tegutsevate tippjuhtide tulud on aga suur saladus. Kas see võrdlemine Eesti sissetulekuid Soome omadele järele hakkaks liigutama, oniseküsimus.

Kuid tulusid võidakse peale palga saada veel mitmest allikast ning osa tulusid kätkeb ka maksukoormuse vähendamise võimalust. Seda võib pida argumendiks tulude avalikustamise vastu, sest avalikus arvamusruumis võib tekkida segadus, kui palga ja tulu vahele kiputakse tõmbama võrdusmärki. Seda ohtu on aga ajakirjanduse aktiivse rolliga nende kahe mõiste erinevuse selgitamisel võimalik vähendada. Küllap pole arusaam, et palk ja tulu on eri asjad, Eesti inimestele praegugi tundmatu.

Eesti ja Soome majandus põimuvad eri tasanditel üha enam ja ning igati mõistlik on üksteiselt kasulikke praktikaid üle võtta.  Koostöö jätkumise loogilisi ja edumeelseid vorme olekski Soome tulude avalikustamise korra oskusteabe ja IT-platvormi rakendamine siinpool lahte. See, kuhu tõmmata tulutabelisse sattumise piir siin ning kas kaaluda ka mittemaksustatava tulu avalikustamist (seda Soome ei tee), on juba otsustamise küsimus. Põhimõte on aga lihtne: avalik kontroll. Makse maksmata jätta on ebamugav. Viimaks, soomlased näevad, kust maksuraha tuleb. See sobiks meilegi.

Autor: Vilja Kiisler, Äripäev