Töötajate register aitab toitlustuses vaid osaliselt

Esmapilgul näib maksuameti initsiatiiv luua register Eestis tööd tegevate inimeste kohta tervikuna arukas. Samas on kahtlusi muudatuse nende eesmärkide saavutamise osas, mis puudutavad ebaseaduslikku tööjõu kasutamist ja tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste paremat kaitset., kirjutab hotellide London ja Pallas juht ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa.

Ümbrikupalkade maksmine ning käibe mittedeklareerimine on meie sektoris, eriti toitlustuses, probleemiks, mis moonutab tegelikkust ning loob seeläbi pinnase ebaterveks konkurentsiks. Just seepärast on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) olnud algatajaks ka koostööle maksu- ja tolliametiga, mille eesmärk on nii tarbijate kui ka tööturu teavitamine maksukuulekatest toitlustusettevõtetest. Usutavasti jõuame tulemusteni juba järgmisel aastal.

Töötajate registri loomine ise minu hinnangul ümbrikupalku ajaloo prügikasti ei saada. Mul puudub isegi veendumus, et selle tulemusel võiks ümbrikupalkade osakaal oluliselt väheneda. Ainult ümbrikupalka maksvate toitlustusettevõtete arv on kaduvväike ning seepärast pelgalt registrisse kandmise nõue ei pruugi soovitud tulemust anda.

Inimtööjõu osakaal toitlustuse kuludes on märkimisväärne. See on ka põhjuseks, miks sageli kasutatakse töötajatele tasu maksmisel lisaks tavapärasele pangaülekandele palgapäeval ka ümbrikupalka. Sellisel tegevusel ei ole loomulikult vähimatki õigustust. Kuid tuleb tõdeda, et meie praegune maksukoormus on liiast ausale toitlustusäri pidajale. Meie traditsioonide, arusaamade ja ka hinnakujunduse tõttu on maksukuulekal ettevõtjal keeruline, isegi väga keeruline täna Eestis hakkama saada. Ma ei räägi siin mitte ainult kasumist ja ettevõtetete jätkusuutlikkusest, aga ka toidukultuurist  ja-traditsioonidest.

Seepärast usun, et lisaks uue registri loomisele oleks siiski seadusandjal otstarbekas suhtuda tõsiselt ettepanekusse alandada käibemaksu toitlustusteenust osutavatele ettevõtetele. EHRLi juhatus on seda arusaama korduvalt väljendanud ja me oleme veendunud, et seisame õige asja eest. Vaieldamatult oleks see üheks oluliseks abinõuks ümbrikupalkade kadumisele ning võiks anda nii vajaliku tõuke konkurentsivõimelise toidukultuuri arendamisse. Ega asjata pole seda tehud tänaseks 15 Euroopa Liidu riigis, sealhulgas meie naabermaades.

Registri rakendamisel oleks oluline arvestada ka meie sektori eripära. Paljude inimeste, eelkõige noorte jaoks on töö hotellis või restoranis väljakutseks ning sageli ka esimeseks töökohaks. Seepärast on meie sektoris kasutusel nn proovipäevad. Nende päevade jooksul saab töösoovija panna ennast proovile, et veenduda soovitud ametikoha vastavuses oma ootustele. Tööandjale annab see aga võimaluse hinnata töösoovija võimekust ja oskusi. Seetõttu on hädavajalik leida võimalus kõnealuse registrikande tegemiseks pärast proovipäevade läbimist. Mõistagi tuleb selleks määrata arukas ajavahemik. Ehk oleks abiks siin ka eelnõu seletuskirjas põhjalikumalt lahti kirjutada, mida mõeldakse vabatahtliku töötamise all.

Hotellidel ja restoranidel on suveperiood toimetamise ja teenimise tippaeg. Seepärast oleks ühtlasi mõistlik mis tahes muutused aruandluses (ka uute registritoimigute sisseviimine) jõustada mõnel meie jaoks vähempingelisel ajal, näiteks sügise lõpupoole. Eriti kui seadusemuudatuse teravik on suunatud meie sektorile, kus enamik tegijaid on väikeettevõtjad, kellel võib puududa piisav administratiivne võimekus.

Osale arutelus

  • Peep Talimaa, Verni Loodmaa

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Arvamused

Teabevara