10. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Bitcoini populaarsus on pärast selle loomist 2008. aastal kasvanud plahvatuslikult ja selle põhjuseks ei ole ainult bitimündi hind, mis neljapäeval kerkis uue rekordi, 269 dollarini, vaid ka bitcoinide loomise lihtsus, kuna sellega võib alustada igaüks, kellel piisavalt tehnoloogilist ressurssi.

Kuigi finantsmaailm pöörab bitcoini puhul kõige rohkem tähelepanu selle hinnale ja maksevahendina kasutamise võimalusele, on bitcoin tekitanud teatavas mõttes ka tehnoloogiarevolutsiooni. Wall Street Journal kirjutas hiljuti, et uute bitcoinide loomiseks on vaja nii võimsaid seadmeid, et riistavarafirmadel on raske nõudlusele vastata.

Kuna bitcoine luuakse keeruliste matemaatiliste probleemide lahendamisega, on see erakätesse toonud väga võimsad arvutid. Ainuüksi bitcoini tootvate arvutite koguvõrgustik on maailma võimsaim ning see ületab kõikide ametkondade ja firmade käsutuses olevaid superarvuteid. Kogu võrgustiku võimsus on umbes 1000 petaflopsi. Näiteks maailma kiireima superarvuti Titan võimsus jääb alla 18 petaflopsi. Võrgustik ise kulutab päevas 200 000 dollari väärtuses elektrit.

Mõned eksperdid arvavad, et sel nädalal tõusis bitcoini hind uue rekordini, kuna Hiina suurima otsingumootori Baidu teenuste eest saab nüüd ka bitcoinides maksta. See annab aga bitcoinile haarde ühel maailma suuremal turul.

Autor: Vilja Kiisler, Rainer Saad