Autor: Piret Reiljan • 22. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgnevad näited ohtudest privaatsusele töösuhetes tõi riigi infosüsteemi ameti infoturbeekspert Anto Veldre.

Tööandja arvuti, tööandja netiühendus Tööandjal oleks tark töölepingutes või sisekorras sätestada oma õigus neid ühendusi kontrollida, kuid sätestatud peab olema ka kontrollimise eesmärk ja viisid. Iga kontrollijuhtumi kohta peab olema dokument. Kontroll ei käi nii, et saabub firmajuhi sõber ja n-ö sooritab nuhkimise.

Töötaja mobiiltelefon, tööandja kõnepakett See kombinatsioon põhjustab täna kõige rohkem segadusi. Tööandja miskipärast tahab, et töötaja pääseks tööasjadele ligi kalli nutitelefoniga, kuid vältimaks igal aastal uue mudeli ostmist soovitab ta telefoni osta töötajal endal. Segadus tekib sellest, et turvalisuse tagamiseks oma võrgus peab tööandja esitama töötajale lisatingimusi (viirustõrje, tööandja sajaprotsendiline kontroll failide üle jne), mis sisuliselt nullib igasuguse privaatsuse.

Kohaprivaatsus

Kui töötaja töö eeldab ringisõitmist ja tööandja soovib tema asukohta tuvastada, siis tekib uus probleemistik. Tehniliselt on väga raske piiritleda asukoha tuvastamist vaid tööajaga. Mis omakorda tähendab, et tööandjal tekib ülemäärane kontroll töötaja eraelu üle.

Rohkem soovitusi reedeses Äripäevas!