Autor: Piret Reiljan • 22. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui viimasel ajal on nn Snowdeni afääris palju juttu olnud rahvusvahelisest väga kõrgel tasemel jälitustegevusest, siis ebaseadusliku sõnumisaladuse rikkumisega võib kokku puutuda ka lihtne palgatöötaja. Nii juhtus hiljuti väikeses lipsude õmblemise ettevõttes.

2009. aasta märtsis asutas avalikkusele tundmatu, praegu 32-aastane Erko London (endise nimega Laanemets) osaühingu Lipsy ja ostis soomlasest ettevõtjalt siinse pisikese lipsude õmblemise äri. Väheteada on, et madalat profiili hoidev väikeettevõtja London on peaminister Andrus Ansipi tütre mees. Ansip on Londonit maininud ühes 2009. aasta lõpus Kroonikale antud intervjuus oma lipsudest rääkides, kuigi mitte nimeliselt: "Lipsude suhtes väike edevus on, aga praegu on ka nii, et Tiina (Ansipite keskmine tütar - toim) mees ostis enam kui aasta eest lipsuvabriku. Nii on ka lipsudega muretumaks läinud."

Londonist ja tema pisikesest lipsuärist võiks kirjutada ettevõtlusloo, kuid paraku annab tema tegevus põhjust hoopis teistsuguseks artikliks. Pärast seda, kui London oli oma alluva mullu oktoobri alguses lipsufirmast ebaseaduslikult vallandanud (kohus tunnistas vallandamise ebaseaduslikuks ja mõistis vallandatud töötaja kasuks välja tema nelja kuu keskmise töötasu), saatis ta 16. oktoobril sama ekstöötaja isiklikule Gmaili aadressile kirja, kus selgitas põgusalt vallandamisega seonduvat. Minut hiljem logis London oma lipsufirma kontorist töötaja meilikontole sisse, just kui kontrollima, kas tema kiri saabus ikka adressaadile. Enne seda oli ta samal päeval veel neljal korral eksalluva e-postkasti sisenenud ning sisenes korra ka järgneval päeval, nähtub töötaja salvestatud logist. Tegemist on nende sisselogimistega, mis on tuvastatud töötaja poolt ja hiljem kohtueelses kriminaalmenetluses.

Ekstöötaja andis juhtumi pärast kuudepikkust kaalumist politseisse, kus kohtueelse kriminaalmenetlusega tuvastati, et London rikkus sõnumisaladust ja sooritas sellega teise astme kuriteo. Kriminaalmenetlus Londoni suhtes siiski lõpetati süüdimõistva otsuseta, kuna London polnud varem kriminaalkorras karistatud ning asjas puudus avalik menetlushuvi. Londonile määrati kohustus tasuda riigikassasse 350 eurot.

"Ma ei ole seda teinud," kommenteeris London Äripäevale telefonitsi sõnumisaladuse rikkumise teemast kuuldes. Hiljem vastas ta küsimustele kirjalikult ning väitis ka siis, et ei ole konkreetse ekstöötaja ega teiste töötajate e-postkasti sisenenud. Kohtueelne kriminaalmenetlus tuvastas aga, et sõnumisaladust rikkus just London.

London on silma paistnud ka töötajate teistsuguse tegevuse jälgimisega. Nimelt lasi ta pisikese lipsufirma tööruumi paigaldada kaamera, mis oli ekstöötaja sõnul vähemalt silma järgi suunatud paarile kontoritöötajale, sh temale. Kaamera ei kuulunud turvafirmale, vaid infot kogus London ise.

Loe juhtunust koos asjatundjate kommentaaridega pikemalt reedesest Äripäevast.