Ettevõtjad: kiiruskaameraga ei saa maksupettuste vastu

Eesti Maksumaksjate Liit ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon leiavad, et arvete deklareerimise nõue ei ole sobiv vahend maksupettuste tõkestamiseks

9. detsembril toimunud ettevõtlusühendused leidsid, et riigikogus kavandatav käibemaksuseaduse muudatus, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suuruseid tehinguid, ei ole sobiv ega kohane meede maksupettuste tõkestamiseks.

Jägneb Eesti Maksumaksjate Liidu ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) esindajate avalik pöördumine:

Uus kohustus lisab vaid halduskoormust ausatele ettevõtjatele, kuid kurjategijad leiavad uue võimaluse, kuidas oma musti tegusid maksuameti eest varjata. Ei maksa loota, et Eestis õnnestuks luua maailmas unikaalne arvutiprogramm, mis suudaks võidelda organiseeritud kuritegevusega.

Kardame, et „superandmebaasi“ loomine koormab ka liigselt maksuametit, sest suurem osa kogutavast infost on maksukontrolli seisukohast täiesti ebavajalik. Tulenevalt ettevõtete erinevast töökorraldusest ja raamatupidamise praktikast võib tekkida suur hulk vigaseid ja lahknevaid kandeid, mille puhul müüja ja ostja andmed ei lähe kokku või satuvad erinevatesse ajaperioodidesse. Seega võib juhtuda olukord, et kogu maksuhalduri ressurss kulub „valehäiretele“ reageerimiseks ning tegelike maksupettuste avastamiseks ja uurimiseks jääb veel vähem aega.

Ettevõtlus-  ning kutseorganisatsioonide pöördumistes riigikogu poole oleme juhtinud tähelepanu ka sellele, et kavandatav muudatus võib nii oma vormilt kui sisult minna vastuollu Euroopa Liidu käibemaksudirektiiviga. Mitte ükski EL liige peale Läti ei nõua kõikide arvete sellisel kujul deklareerimist, samas on Läti maksuauk Euroopa Komisjoni uuringute andmetel Eesti omast suurem ja viimastel aastatel pidevalt kasvanud, seetõttu võib järeldada, et arvete registreerimine ei ole maksupettuste tõkestamisel efektiivne vahend. Oleme ka viidanud võimalikule vastuolule Eesti Vabariigi põhiseadusega ning ´riigikogule on saadetud ka endise õiguskantsleri vastavasisuline analüüs. Kavandatav meede on ebaproportsionaalne ega täida püstitatud eesmärki.

Seadusemuudatus läheb ka vastuollu teatud tegevusaladel kehtiva kutsesaladuse hoidmise kohustusega. Kuigi deklaratsioonivormi kavandi selgitustesse on kirjutatud, et eriseadustest tuleneva konfidentsiaalsuskohustuse korral ei kajasta advokaadid, notarid, patendivolinikud, arstid ja audiitorid käibedeklaratsiooni lisal andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses ameti- ja kutsetegevusega, ei ole konfidentsiaalsuskohustus siiski reaalselt tagatud, sest kuigi advokaadibüroo ei pea kliendile esitatud arvet oma müügiarvete hulgas deklareerima, peab klient oma ostuarvete hulgas seda siiski tegema ning seega konfidentsiaalsusekohustus on hoitud vaid ühesuunaliselt.

Oleme ka mures kogutud andmete turvalisuse pärast. Võrreldes praegu MTA käsutuses olevate andmetega on uue korra järgi kogutavate andmete maht oluliselt suurem – ainuüksi suuremad jaekaubandusettevõtted peaksid igakuiselt deklareerima miljoneid kirjeid. Me küll tahaksime väga uskuda, et maksusaladus on kindlalt tagatud ja MTA andmeturbe tase on kõrge, kuid kui isegi maailma kõige võimsama riigi luureteenistuse salajane info lekib avalikkusele, siis me ei saa kuidagi välistada, et mõni tubli noor inimene, kes on otsustanud lõpetada karjääri maksuametnikuna ja otsida uusi väljakutseid erasektoris, „varustab“ ennast olulise intellektuaalse algkapitaliga tulevaste konkurentide tehingute info kohta. Seetõttu näeme ülimalt suurt riski ettevõtete ärisaladusele ning seni, kui ei ole lahendatud intellektuaalse omandi kaitse ei saa me nõustuda arvete registreerimisega.

Teatud valdkondades (näiteks metsandus ja kütuseturg) kehtib juba praegu eriseadustest tulenev kohustus esitada MTA-le regulaarselt tehinguinfot, kuid valdkonna ettevõtjate hinnangul ei ole sellest infost olnud reaalset abi maksupettuste mahu vähendamiseks nimetatud sektorites, kuna sektorid on endiselt kõrgete maksupettuste riskigrupis.

Ettevõtlusorganisatsioonid on igati valmis toetama mõistlikke ettepanekuid, mis ka tegelikult aitaksid maksuauku vähendada ja ausat konkurentsi turul parandada, kuid ettevõtjad ei soovi teha tühja tööd ja kanda sellest tekkivaid kulusid.

Ümarlaual arutasime võimalikke alternatiive kavandatavale käibedeklaratsiooni lisale ja pakume riigikogule, rahandusministeeriumile ning maksu- ja tolliametile arutamiseks järgmised meetmed:

1. Laiendada pöördmaksustamist, mille korral arvestab käibemaksu kauba või teenuse ostja. Praegu kehtib siseriiklik pöördmaksustamine kinnisvaratehingutele, vanametalli ja kullamaterjali käivetele, kuid teiste riikide praktikas kasutatakse seda ka ehitussektoris, puidu, põllumajandussaaduste, elektroonikaseadmete jt kaupade puhul, samuti pankroti- ja täitemenetluses. Euroopa Liidu tasandil leitakse, et kuigi pöördmaksustamine on piiratud vaid teatud kauba või teenuse gruppidega, on see siiski olnud kõige efektiivsem meede pettuste tõkestamiseks. Ettevõtjate organisatsioonid on korduvalt teinud ettepanekuid laiendada pöördmaksustamise kasutusala, kuid Rahandusministeerium on vastanud eitavalt.

2. Vedelkütuste käitlejatele kehtestati 2011. aastal tagatise nõue. Selle tulemusena vähenes oluliselt ettevõtjate arv selles valdkonnas ning maksupettused saadi kontrolli alla. Soovitame kaaluda sarnaste meetmete kohaldamist ka muudes probleemsetes sektorites.

3. Ehitusvaldkonnas on suur maksupettuste risk seotud eraisikutele osutatavate ehitusteenustega. Väga paljudel juhtudel arveldatakse kliendiga sularahas ning ei deklareerita tekkivat käivet. Sel teel saadud „mustast“ rahast makstakse ümbrikupalka ka muudel objektidel töötavatele ehitajatele, mis annab võimaluse teha riigihangetel odavamaid pakkumisi, millega ausalt makse maksvad ettevõtjad ei suuda konkureerida. Teeme ettepaneku kehtestada ehitusteenustele 9% maksumäär ning samal ajal tugevdada kontrolli eraklientide objektidel. Ehitusseaduse kohaselt peab igal ehitusel olema ehitusluba ning ehitustegevuse alustamisest tuleb ehitusloa väljastajat teavitada. Seega on olemas andmebaas, mille abil MTA saaks läbi viia kohapealseid kontrolle. Madalama käibemaksumäära kehtestamine leevendaks hinnatõusu nende klientide jaoks, kes praegu arvestavad „mustalt“ maksmisega.

4. Teatud tegevusaladel on võimalik kehtestada täiendavaid tegevuspiiranguid, näiteks registreeringu kohustus, kõrgemad kapitalinõuded, kõrvaltegevusaladel tegutsemise keelud jne. Samuti on võimalik üksikjuhtudel nõuda, et kauba ostja tasuks käibemaksu mitte müüjale, vaid MTA-le müüja ettemaksukontole (seda on väga edukalt viimasel ajal praktiseeritud kasutatud autode müügil).

5. Praegu kasutusel olevat käibedeklaratsiooni vormi on võimalik täiendada lisalahtritega, mis võimaldaksid maksuarvestust paremini kontrollida. Maksumaksjate liit esitas juba 2005. aastal MTA-le ettepaneku, et deklaratsioonis oleks eraldi välja toodud kõik omatarbe ja erinevat liiki pöördmaksustamise käibed (kauba soetamine, teenuse saamine, siseriiklik pöördmaksustamine), sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine, aasta lõpus tehtavad korrigeerimised jt erisused. Tookord MTA leidis, et nende tööks ei ole mingit täiendavat informatsiooni vaja koguda.

6. Samuti oleme välja pakkunud, et ostu- ja müügitehingute info edastamist võiks nõuda küll kindla elektroonilise vormi abil, aga mitte valimatult kõikidelt maksumaksjatelt, vaid ainult riskigruppi kuuluvatelt (näiteks teatud tegevusaladel või nendelt, kes deklareerivad tagastusnõuet või kelle suhtes on otsustatud läbi viia kontrolli). Viidatud vormi väljatöötamisel oleme valmis kaasa aitama.

Kokkuvõttes leiame, et praegu kavandatavat seadusemuudatust ei tuleks vastu võtta ning selleasemel tuleks arutada meie poolt pakutud alternatiive.

Osale arutelus

  • Ave Lepik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

OG ELEKTRA AS otsib IT KASUTAJATOE KONSULTANTI

OG Elektra AS

29. detsember 2018

Arvamused

Teabevara