Autor: Sirje Rank • 12. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Reaalsus on see, et kliendid saavad kõik oma igapäevased pangatoimingud ära teha kontorisse minemata," möönis Swedbank Eesti juht Perens uudisteagentuuri BNS korraldatud ümarlaual.

Standardsed teenused, mida on võimalik kliendil endal teha, kolivad üha enam internetipanka või mobiilipanka. Samas jääb ka füüsiline kontakt panganduses alles.

"Kui inimene tahab teha laenuotsust näiteks 20 aastaks, siis ta tõenäoliselt tahaks enne vestelda kellegagi," ütles Perens.

Alles võib jääda ka võimalus teha standardseid toiminguid üle leti, kuid tõenäoliselt edaspidi juba teise hinnaga. Üle leti teenus on kallis, palgad tõusevad ka panganduses.

"Mina isiklikult arvan, et sularaha ei kao ära vähemalt mitte seni, kuni pangad ei tule välja lahendusega, kus sularaha saaks suhteliselt autonoomselt eksisteerida näiteks kaardi peal," ütles Perens. Et oleks elektrooniline rahakott, kust saab teha anonüümseid makseid nagu sularahaga. Need võivad asendada igapäevase sularaha. "Aga mina isiklikult sularaha ärakadumisse ei usu."

Samal seisukohal olid Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe, SEB Eesti juht Riho Unt ning Nordea Eesti juht Vahur Kraft.

Panga klientide käitumine küll muutub ning osaliselt kannustavad neid muutusi tagant ka pangad ise, kuid kasvõi näiteks kriisiolukorras, kui peaks kaduma elekter või ei ole internetiühendus, on sularaha jätkuvalt vajalik ja pankade kohustus see tagada.