18. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaevalt on keegi vastu sellele, et maksupettuste vähendamiseks tuleb midagi ette võtta. Ent lõpuks otsustab asja see, mismoodi seda tehakse või kelle arvel. Kui riik ei usalda oma ettevõtjaid ja eeldab, et kõik nad on petised, siis kaob motivatsioon olla ettevõtja.

Lennart Meri on öelnud, et Eesti heaolu on kõigepealt Eesti kodaniku heaolu, eesti perekonna heaolu, Eesti ühiskonna ja riigi heaolu. Usaldust oma riigi vastu toodame kõigepealt meie ise, aga kui riik meid ei usalda, siis ei olegi heaolu.

Eelnõu pärast pöördusid rahanduskomisjoni poole mitmesugused huvigrupid. Kõigi nende pöördumistes leidub etteheide, et eelnõu on ette valmistatud kiirustades ja huvigruppe kaasamata. Ja see ärritab. Ettevõtjad soovivad dialoogi riigiga.

Üldjuhul ei ole ostjal motivatsiooni jätta sisendit deklareerimata, sest sellega kaotatakse raha. Tööd saavad juurde raamatupidamistarkvara arendajad ja müüjad, sest uue seaduse kehtima hakates muutuvad info sisestamise reeglid ehk raamatupidaja igapäevatöö. Raamatupidajal tuleb arve sisestamisel hakata sisestama senise info asemel tehingupartneri registreerimiskoodi, mida praegu tihtipeale ei tehta. See aga toob ettevõtetele kulusid uue süsteemi käivitamisel. See ei ole aus seadusekuulekate ettevõtete suhtes.

Käibedeklaratsiooni lisa teine eesmärk on käibemaksu arvestamisel ausalt tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime parandamine. Ent üksnes tõsiasi, et seadusemuudatus nõuab lisainvesteeringuid, tekitab kahtluse muudatuse mõistlikkuses.

Autor: Vilja Kiisler, Alyona Stadnik