22. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aktsiaseltsi juht Andreas Lehmann ütleb, et nende valdkond on siiski tsükliline: tõusud ja langused käsikäes.

Plastikkaartide tootmise ja personaliseerimisega tegeleva TRÜB Balticu kontor on omamoodi kindlus. Dokumendikontroll, turvavärav, veel üks turvavärav. Tegelikult on kontor liiga üldine väljend. On ka bürooruumid, kuid hoone alumisel korrusel on tootmisruumid, kus valmis mullu 1,9 miljonit personaliseeritud kaarti ja dokumenti. Pole siis ime, et turvanõuded äärmiselt ranged on. Tootmisruumis pole isegi internetiühendust ja aknad on kuulikindlad.

Müügi- ja turundusjuht Liis Vilde ütleb reporterile ja piltnikule ekskursiooni tehes, et ilmselt oodanuks trükitööstuse puhul suuremaid ja valjemaid masinaid. Reaalsus on see, et seadmed on väikesed ja vaiksed. Peab isegi kummardama ja pingsalt seadmete sisse vaatama, et üldse näha, kuidas dokumendid neist läbi jooksevad. "Dokumentide puhul kasutame alati lasergraveerimist," seletab Vilde, näidates masinat, kust parajasti jooksevad läbi elamisloakaardid.

Isikuandmed kustutatakse. Tootmisruumis askeldab paarkümmend töötajat. Kõik valminud dokumendid vaadatakse igaks juhuks üle. Pangakaartide puhul on kontroll pisteline, pilk heidetakse igale 30. kaardile. Vaadates töötajaid, kes arvutiekraanilt isikuandmeid üle vaatavad, tekib küsimus, kas isikuandmed säilitatakse. Vilde selgitab, et dokumentide puhul kustutatakse andmed kohe. "Pangakaartide andmed säilitavad serveris veidi kauem. Aga kuus korra kustutame kõik ära."

Seejärel lähevad kaardid pakkimisse. "Mitte nii, et kummiga kokku ja karpi. Need sorteeritakse ära ja pannakse ümbrikutesse," selgitab Vilde. Riiulil seisavad erinevates kuhjades lisamaterjalid, mis vastavalt kaardi tüübile kaasa pannakse.

Sihtpunkti arvestades (näiteks pangakontorid) pannakse ümbrikud veel omakorda  turvaümbrikutesse ja need lähevad ärasaatmisele. Tootmisalasse ei pääse ükski transportija. Taas on lahutamas turvauks. "Paneme enamuse materjalist vahealasse. Sulgeme ühe ukse, kui see on kinni, saab turvamees teisest uksest tulla ja materjalid võtta."

Nii möödunud aastal kui tänavu on ettevõtte lippu hoidnud üleval just ID-kaartide vahetus. Nimelt sai läbi nii esialgsete, 10aastaste kaartide kui ka alates 2007. aastast väljastatud kaartide viieaastane kehtivusaeg. Vilde meenutab, et mullu oli tippaeg september ja oktoober. "Võtsime vahepeal töötajaid juurde. Nüüdseks oleme stabiilsuse saavutanud ja loobusime ajutisest tööjõust." Praeguse seisuga on ettevõttes 25 töötajat.

Tõusule järgneb langus. TRÜB Balticu juhatuse liige Andreas Lehmann tõdeb, et tänavune aasta mahtude osas võrreldav eelmisega, aga müükide suurenemisest rääkida ei saa. Lehmanni sõnul mõeldakse ka edaspidi sellele, kuidas tootmiskulusid kontrolli all hoida. Nii tema kui Liis Vilde jutust käib korduvalt läbi, et eesmärk on näidata, et suudetakse stabiilset teenust pakkuda. "Arvestades valdkonda, on see ühtlasi meie kohustus. Oleme vajalikud ja peame näitama, et oleme olemas ka viie aasta pärast. Usaldus on meie põhiväärtus, tegeleme ju tundlike andmetega," selgitab Lehmann.

TRÜB Baltic toodab pangakaarte ka Soome tarbeks. Kuna seal on tellimused korraga suured, pannakse saadetis teele suurte euroalustega. Et jälgida saadetise teekonda, pannakse ühes ka GPSiga kiip.

Kogu Baltikumi tarbeks toodetakse järgneval neljal aastal sõidumeerikukaarte. "Baltikumis on muidugi ka kindel arv kaarte. Kui majandus läheb üles, on ka rohkem autojuhte, kel neid kaarte vaja," sõnab Lehmann. Tootevaliku ja tegevuspiirkonna laiendamise plaane pole, järgitakse oma joont. "Majanduskliima on Eestis hea," kiidab Lehman.

Autor: Karoliina Vasli, Ave Lepik