Autor: Kadri Põlendik • 6. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui oleks võimalik uuesti ajas tagasi minna, siis me oleks pidanud rohkem kaasama jõudlust,“ tunnistas Ossip. Ta sõnas, et loomulikult on Elronil olemas oma IT-osakond ja partnerid, kuid sellest jäi väheks.

Samas on sobiva partneri leidmine tema sõnul keeruline. „Kuna süsteem on nii spetsiifiline, siis ei ole ka sinna väga lihtne lisajõudusid leida. Ei ole niisama lihtne öelda, et jah, võtame inimesi juurde, kes tunnevad IT-d. Selleks on vaja teada kogu loogikat ja spetsiifikat, et saaks neid muutusi ellu viia,“ rääkis Ossip.

Tema sõnul tekitas probleemi see, et vanalt süsteemilt üleminekuks oli aega vaid kolm tundi. 31. detsembri õhtul lõpetasid viimased rongid kella üheteistkümne ajal ja kell kaks öösel läksid juba esimesed rongid teele.

„Loomulikult käib süsteemi sünkroniseerimine, kui toimub mõni muudatus, aga praegu on põhiprobleem selles, et kuna see rong sõidab kiiresti ka, siis tehnikud on seletanud, et sellises kiiremas liikuvas objektis on andmete vahetamine veel rohkem häiritud,“ selgitas Ossip. Ta lisas, et Eestis on terve hulk selliseid punkte, kus puudub täielikult mobiililevi, mis omakorda põhjustab kaardimaksete tegemisel tõrkeid.

Ometi ei tõstatunud leviprobleem kordagi Edelaraudtee rongidel, mis sõitsid sama liini. Ossip märkis seepeale, et asi võib olla rongide ehituslikes erinevustes kui ka kiiruse erinevuses. Tema sõnul püüti kaardimakseterminalide töökindlusest vähestel testsõitudel aru saada.

Ossip kinnitas, et kogu piletimüügisüsteemi testiti eelnevalt ja siis oli selge, et see töötab tõrgeteta. Samas kogu andmemahu pealepanek näitas paraku, et tõrkeid esineb. Ossipi kinnitusel tegeletakse lähipäevil lahenduste otsimisega ja ta näeb, kuidas olukorda parandada.