Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev • 13. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

IT-riigina arenedes võime end säästa vähemasti osast nendest muredest, millega vana Euroopa praegu maadleb. Eesti võib oma tööjõuturu tulevikus toimivaks ja elujõuliseks kujundada eelkõige oma e-riigi eeliseid kasutades ja arendades.

Eesti idufirmade seas on edukamad olnud nimelt erisuguste IT-lahenduste pakkujad. Sageli juba rahvusvahelisena sündinud IT-ettevõtete eelis globaalsel tööjõuturul on erakordne paindlikkus töövõtjate asukoha suhtes. Kontor võib ju kuskil olemas olla ja tavaliselt ongi, ent kogu tööjõud ei pea seal sugugi füüsiliselt kohal olema. IT-sektori helgemad pead ei kuulu nende hulka, kes „koormavad“ mõne riigi sotsiaal- või haridussüsteemi või tekitavad neid sotsiaalseid probleeme, mis on vanades Euroopa riikides immigrantide vooluga kaasnevad.

Odavama tööjõu otsinguil suuri tootmisettevõtteid teistesse ja kolmandatesse riikidesse viia ei ole vähemasti praegu meie tee, sest esiteks on tööjõud meil endil veel suhteliselt odav ning teiseks pole ka nii suuri tootjaid, kes seda realistlikult kaaluda võiks.

Eesti pole immigrantidele atraktiivne. Eestis on kvalifitseeritud tööjõu puudus praegu terav ja IT-sektoris iseäranis. Teisalt võiks tööturul lähematel aastatel märgata olla välismaalaste Eestis tööle asumist lihtsustavate seadusemuudatuste jõustumise positiivset mõju. Taas on IT-sektor see, kes neid muudatusi enim vajas ja neist ka enim kasu võib saada.

Sedasorti immigratsiooni, millega Suurbritannia maadleb, Eesti seadused ei soosi. Ka pole Eesti elatustase immigrantidele Inglismaa või Saksamaaga võrreldavalt kaugeltki atraktiivne. Eestlane ise aga valib paremat elu otsides töötamise ja elamise paigaks pigem lähema naabri, Soome.  Kuna Suurbritanniasse siirdujaid on suhteliselt vähe, pole Cameroni algatatud sõnasõda Eestis ka erilist vastukaja leidnud.

Meie ülesanne on teiste kogemustest õppida. Eestis oleks raske mõista peaministrit, kes lubab, et riik hakkab kõigi või suurema osa ametikohtade täitmiseks ise tööjõudu välja koolitama. Pikaajalises perspektiivis saab see vaevalt ka Suurbritannia suguse suurriigi seisukohalt arukas olla.

Valimiste-eelsed meeleolud ning sellega kaasas käiv mäng masside meeleoludega paistab Cameroni esinemisest liigagi lihtsasti läbi. Üksmeele saavutamine ei pruugi võimalik olla isegi Briti valitsuse sees, ent veenda kogu Euroopat selles, et tööjõu vaba liikumise põhimõte on läbini vale, osutub keeruliseks hoolimata sellest, et tegelikult mõistavad kõik vana Euroopa riigid migratsiooniga kaasnenud probleeme liigagi hästi. Britid võivad küll oma sotsiaaltoetuste süsteemi karmistada, ent neil pole põhjust eeldada, et tööjõu vaba liikumise põhimõte Euroopas prügikasti lendaks.

Meil on tark toimuvat jälgida ja enda tarvis tulevikku silmas pidavad järeldused teha. Nn vana Euroopa muredel on kalduvus meieni jõuda ajalise nihkega. On põhjust pikalt ette mõelda. Kui me oleme lõpuks rikkaks saanud ja meie sotsiaalsüsteem tundub vaesemate riikide elanikele atraktiivne, on juba hilja pead murda.