Kuidas luua idufirmat?

Idufirmaga konkurssidel osalemine toob kogemusi ja loob võimalusi. Eesti tudengite idufirmade kontseptsioonid on konkureerivad rahvusvahelisel tasemel.

Eduka startupi saladus peitub eelkõige heas meeskonnas, kus peaksid olema esindatud eri alade spetsialistid, leiab läinud suvel rahvusvahelises ettevõtluskonkursis Euroopa Innovatsiooniakadeemial osalenud meeskonna esindaja, TTÜ magistriõppe majandusarvestuseriala tudeng Nikolai Lotorev.

"Meeskond on vajalik, et toode või teenus oleks originaalsem," leiab Lotorev ja lisab, et ei soovita alustada üksi. "Tekib sünergia," selgitab ta ja lisab, et võistlusel meeldiski talle just võistkonna mitmekesisus.

Mullu juulis Tallinnas toimunud Europa Innovatsiooniakadeemiast võtsid osa tudengid kogu maailmast ja nende eesmärk oli kolme nädala jooksul lihvida originaalse äriidee esitlemise oskust investoritele.

Idee vajab arendust ja analüüsi

Edukas idufirma algab Lotorevi sõnul loomulikult ideest. "See peab olema kas midagi täiesti uut või olemasoleva toote või teenuse originaalsem variant," ütleb ta ja lisab, et kui banaalselt see ka ei kõla, on väga oluline ka motivatsioon asi ära teha.

"Meie idee oli arendada tarkvaralahendus, mis lihtsustaks avariisse sattunud liiklejate ja kindlustusfirmade omavahelist suhtlemist ning kiirendaks olukorra lahendamist," selgitas Lotorev. Ta tunnistas, et turu, potentsiaalsete partnerite ja klientide uurimisel selgus palju asjaolusid, mis muutsid ka projekti kontseptsiooni keerulisemaks ja oluliselt laiemaks. Lisaks tekkisid uued ideed.

Kolme nädalaga pidid võistkonnad jõudma nullist lahenduse prototüübini ja seda esitlema. "Tänu sellele, et meie prototüüp oli tehtud Windows Phone'i platformile, õnnestus meil võita Microsoftilt BizSparki auhind," rääkis Lotorev. Lisaks pääses võistkond oma projektiga kolmekümne osaleja hulgast top-5 sekka ja sai võimaluse investorite ees esineda.

Kaugemad plaanid

Seejärel allkirjastas võistkond lepingu Technopoliga, koostöö ja arendus kestab tänaseni. "Nad konsulteerivad meid ja pakuvad õppimisvõimalusi, samuti jätkame suhtlemist kindlustusfirmadega," sõnas Lotorev. Ta tunnistab, et arendus on siiski endiselt algfaasis, kuid usub, et tulevikus saab sellest asja.

Esialgu on plaan alustada Eestist, sest siin on turg väiksem ja seetõttu lihtsam. Samas uurib meeskond ka teisi turgusid. "Osapooltega suhtlemise käigus oleme aru saanud, et Eestist edasi oleks esialgu lihtsam laieneda kõrvalturgudele - Skandinaaviasse ja Balti riikidesse," räägib Lotorev, kuid lisab, et juba täna uurivad nad vaikselt ka USA turu võimalusi.

"Oluline on ka osaleda erinevates projektides," rõhutab ta ja lisab, et innovatsiooniakadeemia programmist teada ja võimaluse osaleda sai ta võidukat osalemist TTÜ Mektory projektis.

"Konkursid  on hea koht, et sind kuuldaks. Sa leiaad finantseerimist, kliente ja saad tähelepanu," ütleb ta.

Lotorevi sõnul on inkubaatorid nagu Technopol ja Garage48 kasulikud mitte ainult seepärast, et pakuvad ka kontorivõimalust, konsultatsioone ja ligipääsu õppevõimalustele. "Lisaks liigub seal palju inimesi, kes võivad saada sinu kliendiks, partneriks või liituda sinu meeskonnaga," ütleb ta.

 

Nikolai Lotorevi kolm soovitust

1. Alati tuleb enne turgu uurida.

2. Pärast prototüübi valmimist testi see ära, küsi tagasisidet ja nõu klientidelt ja partneritelt. Palju on vaja suhelda.

3. Projekti käivitamisega ei ole soovitav kiirustada, vaid teha seda siis, kui töötab kogu komplekt - seadmed, veebileht ja muud komponendid.

 

Üks idee viib hoopis teiseni

TTÜ majandusarvestuse magistrikraadi omandav Marianna Ljubovskaja osales möödunud suvel Tallinnas Euroopa Innovatsiooniakadeemia programmis, kus lõi kaasa jalgratta jagamise projekti arendamises. "Idee oli arendada tarkvaralahendus, mis võimaldaks jagada oma üleliigseid jalgrattaid vastutasu eest," selgitab ta ja lisab, et idee kasvas välja hoopis ühest teisest arendusest.

Nimelt oli Ljubovskaja koostöös koolikaaslase ja finantsnõustamise valdkonnas tegutseva F3 Solutions juhatuse liikme Aleksei Fimaieriga arendanud tarkvaraideed, millega saaks jälgida internetti üleslaetava sisu eetilisust. Ethics Advisori nimelise projektiga jõudsid nad 2013 veebruaris Barcelonas Mobile World Congressi üritusel University Mobile Challenge finalistide hulka. "Võita küll ei õnnestunud, aga osalemine andis hulga uusi kontakte," rääkis Ljubovskaja.

"Kindlasti tasub proovida, kuivõrd sinu idee on realiseeritav elus," jätkab Ljubovskaja. "Mõni idee on väga utoopiline või näiteks tehniliselt teostuselt küsitletav," ütleb ta ja lisab, et eelkõige tasub mõelda, kas inimesed on valmis seda kasutama.

"Kõik need konkurssidel osalemised, suhtlemine teiste idufirmade ja inkubaatoritega, nagu näiteks Tehnopol või Garage48, annab väga palju," lisas Aleksei Fimaier. "Info uute projektide kohta liigub inkubaatorite seltskonnas väga kiirelt ning samuti on see hea võimalus kohtuda ka potentsiaalsete partneritega.

Naabrite silmis hea positsioon

Möödunud aasta kevadel Eestisse kolinud Oulust pärit soomlane Valtteri Kujala ütleb, et iga alustava ettevõtte põhiline väljakutse on luua sujuv äriidee. Internetibrändingu ja reklaami valdkonnas tegutseva Xonja Oü juhatuse liikme Kujala sõnul tuleb arusaam sellest, mis toimib ja mis mitte.

"Mida lihtsam äriidee ja lahendus, seda lihtsam on seda müüa investoritele," arvab Kujala.

Kodumaalt ära kolimist põhjendab ta Eesti attraktiivsusega idufirmade loomiseks. "Kiire ja lihtne ettevõtte registreerimine - firma asutamisele kulub 15 minutit, tehnoloogia kasutamine võimuga suhtlemiseks, motiveeritud ja osavad inimesed ja konkurentsivõimeline maksusüsteem," loetleb ta Eesti eeliseid ja lisab plussina ka suure vene keelt kõnelevate inimeste arvu, mis avab Venemaa tohutu võimalustega turu.

Esimesed sammud ideest rahastuseni

Startup-ettevõtja Martin Sookael on tegevjuht startupides Meie Tallinn ja Multiverse.im. Tema sõnul lahendavad parimad ideed lihtsaid probleeme: tavaliselt on kellelgi mingi probleem ja ta on nõus selle ise lahendamise asemel kellelegi teisele maksma.

Järgnevalt jagab Sookael nõuanded idufirmaga alustajatele:

Toode. Liigub legend, et investori leidmiseks piisab lihtsalt heast ideest. See ei ole tõsi. Suurem osa investori leidnud idufirmadest teevad juba üht kahest: kas teenivad käivet või neil on palju kasutajaid. Minimaalne töötav versioon oma tootest on idee demonstreerimiseks parim. Häda korral kõlbavad ka joonised, aga siis peab suutma tõestada, et meeskonnal on võrdväärse toote ehitamise kogemus.

Kaasasutajad. Kaasasutajad on esimene märk, et idee läheb kellelegi korda. On aegu, kus mulle meeldis kõik ise välja mõelda, aga nüüd naudin peamiselt just ideede jagamist ja arutlemist. Statistiliselt on parim asutajate arv 2-4. Ka üksi asutamine on võimalik, aga selle eelduseks on oma valdkonna hea tundmine ja stressitaluvus.

Presentatsioon. Pika äriplaani asemel, mida keegi ei loe, pange kokku superäge presentatsioon. Mina teen esitlusi Venturehack'i artiklis kirjeldatud mudeli järgi: http://venturehacks.com/articles/deck

Presentatsiooni valmistamiseks on vaja: 1) lahendada mingit probleemi, 2) tunda oma turgu, 3) ärimudelit.

Konkurendid. Kui teil pole konkurente, tähendab see üht kolmest: a) te olete turul esimene, b) teie plaanis on viga või c) te ei oska Google'it kasutada. Suurema tõenäosusega on see üks kahest viimasest, tihti lausa mõlemad koos.

Üldiselt on konkurents hea uudis, sest kui keegi juba teeb sarnast asja, siis järelikult on tegemist töötava mudeliga.

Turule sisenemine. On väga ebatavaline, kui mõni toode saab populaarseks ilma sihikindla turunduseta. 99% olukordadest võtab kasutajate tekitamine meeletuid jõupingutusi. Või raha.

Nii Google kui Facebook sobivad lähemaks uurimiseks.  Tähtis on, et uue kliendi sissetoodud raha oleks suurem kui tema leidmise kulu.

Ärimudel. Kuigi ärimudel on supertähtis, tasub uurida, kas inimesed saavad aru, mida te ehitate, kas neile on seda vaja ja kas nad on nõus selle eest maksma.

Twitter, Facebook, domeen ja hosting. Te ei pea kohe säutsuma hakkama, aga oluline on, et Twitteri kasutajanimi oleks registreeritud ja presentatsiooni lisatud. Hariliku hostingu jaoks on minul Eesti turul parim koostöö Zone'iga. Pilveplatvormidest on minu esimeseks valikuks Heroku, kes pakub mitmekülgseid lahendusi ega küsi raha enne, kui leheküljele tulevad külastajad.

Video. Esimene kord videot tehes kulus mul sellele 2-3 nädalat. Viimati aga 2-3 päeva. Video tegemisel on oluline, et videos esitleks toodet meeskond. Mõnikord palutakse teil teha tutvustav video ma meeskonnast ning mõnikord tootest. Nii tabate kaks kärbest ühe hoobiga.

Kiirendid. Kui see kõik tehtud, on järgmiseks sammuks veebipõhised keskkonnad, kus investorid saavad tutvuda ja alustada tehinguid idufirmadega. Angel list, Gust, F6S on veebilehed, kus tasub teha endale profiil. Kiirendi on harilikult kolmekuuline inkubatsiooniprotsess, kus inkubaator annab vastutasuks väikese osaluse eest kontori, väikese investeeringu ja mentorid. Eestis on 2 tugevat kiirendit: Startup Wiseguys on keskendunud startuppidele üldiselt, Gamefounders aga mängudega tegelevatele idufirmadele.

Eelarve. Kui su startup ei ole veel teinud ühtegi müüki, võib eelarve koostamine kiiresti muutuda Exceli utoopiaks. See-eest seda, palju ettevõttel kuus raha kulub, on juba praegu võimalik planeerima hakata.  Tavaliselt meeldib rahastajatele rohkem, kui investeeritavat raha planeeritakse kasutada muudeks eesmärkideks kui asutajatele palga maksmiseks.

Osale arutelus

  • Kristi Malmberg, Inga Jakobson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Arvamused

Teabevara