Autor: Mari Mets • 19. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Nüüd tuleb lihtsalt need uued pikad arvenumbrid kõikidele arvetele ja maksekorraldustesse panna, see ei ole mingi suur vaev," ütles Nopri talu peremees Tiit Niilo. "Tuleviku mõttes on see ju protsess, mis tuleb nagunii läbi teha, pole väga vahet, millal see juhtub. Mina ei ürita küll selle kallal iriseda. Peab ju mõtlema sellele, kuidas Eesti elu efektiivsemaks muuta ja edasi arendada," arvas ta.

"Mingeid investeeringuid tarkvarasse pole meil küll vaja teha olnud selleks. Endises mõttes otsekorralduslepinguid on meil nagunii väga vähe olnud ja e-arvete saatmisega tegeleme me ka juba niikuinii," lisas Niilo.

ASi Lõuna Pagarid juhataja, Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe kinnitas samuti, et Lõuna Pagareile pole SEPA-maksetele üleminek probleemi tekitanud. "Eks näis, mis edasi saab. E-arved on meil juba nagunii kasutusel ja tarkvara väljavahetamisega tegeleme me ka praegu, seega ei oskagi öelda, kui suur osa selle maksumusest peaks olema seotud kuidagi SEPA-le üleminekuga. Meie jaoks on siiani kõik sujuv olnud," sõnas ta.

Lahe Roosi tulbi- ja roosikasvatuse juht Aivar Valk on Kaldmäega ühel nõul. "Ma ei teagi, kuidas nende tulekuks valmistuma peaks. Me ei ole pidanud tegema mingeid  lisainvesteeringuid, e-arveid kasutame ka juba nagunii, suhtleme otse oma klientidega. See ei ole mingi eriline asi," ütles Valk.

Eilsel pressibriifingul avaldas pangaliit muret, et väikeettevõtted on rahvusvahelistele SEPA-maksetele üleminekuks kõige ebakindlamas seisus, kuna neil napib nii teadlikkust kui ettevalmistust.