Autor: Rainer Saad • 23. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Virtuaalraha teenus pole seadustega reguleeritud, seda kontrollib täna vaid teenusepakkuja ise ning kõik riskid kannab virtuaalraha kasutaja. Virtuaalraha on tavapäraste maksesüsteemide uuenduslik alternatiiv. Tegemist on digitaalse rahaga, mille on välja andnud ja mida tavaliselt ka kontrollib mõni IT-arendaja. Seda maksevahendit kasutab ja aktsepteerib teatud virtuaalne kogukond ning kaubakatet virtuaalrahal ei ole.

Virtuaalse raha omandamiseks on kaks võimalust. Üks võimalus on osta seda reaalse raha eest vastavalt hetkel kehtivale vahetuskursile. Teiseks saavad kasutajad krüptilist virtuaalraha omandada konkreetsete tegevuste kaudu, näiteks reageerides mõnele reklaamile või pakkumisele, täites soovitud küsimustiku või lubades oma arvutil tegeleda keerulise krüptograafilise probleemi lahendamisega.

Tuntuim ning täna tõenäoliselt edukaim virtuaalraha skeem on bitcoin, mille kaudu on võimalik osta nii internetipõhiseid kui ka reaalseid kaupu ja teenuseid. Bitcoini näol on sisuliselt tegemist innovaatilise andmevahetusprotokolliga, mille kasutajateks on kõik need isikud, kes on oma arvutis selle vabavaralise programmi käivitanud.

Bitcoinidega kaubeldakse virtuaalsetel börsidel. Nii Bitcoini kui ka teiste virtuaalvaluutade hind on väga kõikuv ja volatiilne. Suurte kõikumistega tuleb virtuaalraha kasutajatel paratamatult arvestada.

Samuti tuleb arvestada sellega, et kui virtuaalraha omaniku arvutis puudub vajalik viirusetõrje või taastevõimalused, on virtuaalraha võimalik ootamatult kaotada.

Euroopa Pangandusjärelvalve hoiatust saab lugeda SIIN.