Autor: Indrek Kald • 27. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii ESTA vahendusel teostatud pankadevaheliste maksete arv kui ka käive moodustavad viiendiku kõikidest Eesti maksetest. Kõikidest riigisisestest maksetest (v.a kaardimaksed) tehti mullu neljandas kvartalis pangasiseselt 78% ja pankadevaheliselt 22%.

Pankadevaheliste ning pangasiseste maksete osakaalu jaotus ei ole viimase kolme aasta jooksul palju muutunud, teatas Eesti Pank.

Edaspidi liiguvad riigisisesed pankadevahelised maksed üleeuroopalise EBA Clearingu hallatava süsteemi STEP2 kaudu, mistõttu muutuvad pankadevaheliste arvelduste tähtajad.

Raha hakkab liikuma ühest pangast teise 3-5 tunni jooksul. Kui makse peab kohale jõudma samal päeval, on vaja see sõltuvalt pangast sisestada hiljemalt kella 15 ja 16.30 vahel.

Eesti maksekeskkonda iseloomustab elektroonsete makseviiside suur osakaal. Mullu neljandas kvartalis algatati kõikidest pankadevahelistest maksetest elektroonselt 99,6%. Sularahas algatati pangakontorites keskmiselt 1100 makset päevas.

Eesti elanike eelistatuim makseviis on endiselt kaardimakse. Kaardimaksete osakaal kõikidest riigisisestest maksetest moodustas neljandas kvartalis 63% ning kaardiga maksti enam kui 610 000 korda päevas. Kaardimaksete osakaal on püsinud üle 60% juba kolm aastat.

Arvuliselt tehakse kaardimakseid siiski järjest enam ning 2013. aasta viimases kvartalis maksti kaardiga 7% rohkem kui aasta varem, kinnitas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Tiina Soosalu.

Eelistuselt teine makseviis on internetipanga maksekorraldus. Internetipanga maksekorraldused moodustasid neljandas kvartalis 21% riigisisestest maksetest ning neid tehti päevas keskmiselt 210 000, mis on kümnendiku võrra enam kui aasta tagasi. "Internetipanga maksekorralduste osatähtsus kõikidest makseviisidest on viimase kolme aasta jooksul paari protsendi võrra vähenenud," märkis Soosalu.

Eestlaste jaoks populaarsuselt kolmas sularahata makseviis on otsekorraldus (sh e-arve püsimakse), mis moodustab 6% kõikidest sularahata makseviisidest. Mullu algas Eesti pankades üleminek otsekorralduselt e-arve püsimaksele. Kui 2012. aasta viimases kvartalis maksti otsekorraldusega keskmiselt 55 000 korda päevas, siis aasta hiljem oli otsekorralduste arv 42 600 ja e-arve püsimakse teenust kasutati 15 100 korral.

Üleminek otsekorralduselt e-arve püsimaksele lõpeb 1. veebruaril ning pärast seda riigisisesed otsekorraldused statistikas eraldi enam ei kajastu.