Autor: Romet Kreek • 19. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas teie äri on juba kasumlik?

isePankur ületas 2013. aastal eesmärgiks seatud käibeprognoosi 8 protsendi võrra ning kulubaas oli planeeritust oluliselt väiksem. See tulenes madalamatest personalikuludest ja uutele turgudele sisenemisel tehtavatest kulutustest ning planeeritud efektiivsematest turundusalastest investeeringutest. Eestis on meie tegevus täna kasumlik ning uued Soome, Hispaania ja Slovakkia turud on need, kus hetkel kasvu sihime. Oleme planeerinud uutel turgudel kasulikkuseni jõudmiseks keskmiselt 12–18 kuud ning hetkel liigume eesmärgipäraselt.

Lisaks on oluline märkida, et isePankuri tänane eesmärk on üles ehitada suur ja väärtuslik ettevõte ning juhindume oma igapäeva tegevuses oluliselt pikemast vaatest kui lähiaastad ja kohalikud turud. Keskendume täna sellele, et lähiajal oleks isePankuri täisteenus kättesaadav kõikides riikides üle Euroopa.

Kas äri genereerib piisavalt rahavoogu või on isePankur kaasanud ja edaspidigi kaasamas laiendamiseks kapitali?

IsePankuri müügitulu on tänase päeva seisuga juba täiesti arvestatav ning juhul kui meil oleks soov keskenduda kohesele kasumile, oleks see läbi erinevate tegevuste optimeerimise saavutatav. IsePankur on tänase päeva seisuga läbinud teise suurema lisakapitali kaasamise ringi ning avaldame võtmeinvestoritega seonduvad detailid lähiajal.

Kui aktiivne on piiriülene investeerimine?

Pärast seda, kui isePankur 2012. aastal teenuse laenuandjatele üleeuroopaliselt avas, on meie investoritest kasutajate seas kliente kõikidest Euroopa riikidest. Enamik rahast, mida läbi isePankuri investeeritakse, on pärit lisaks Eestile Saksamaalt ja Inglismaalt. Laenamise pool on täna lisaks Eestile avatud Soomes, Hispaanias ja Slovakkias.

Kokkuvõttes võib öelda, et oleme kindlal sammul liikumas oma eesmärgi sunnal, milleks on luua üleeuroopaline inimeste vaheline rahaturg. 

Tänase päeva seisuga toimub umbes 50% tehingutest Eesti siseselt, kuid see number on pidevalt kahanemas ning piiriüleste tehingute osakaal kasvamas. Just piiriüleste tehingute kasvamises näemegi isePankuri tulevikupotentsiaali. Oluline on veel märkida, et kuna isePankuri tegevus on koondatud tsentraalselt Eestisse, siis jääb ka kogu maksutulu Eesti Vabariiki.

Kumb on raskem, kas investorite või laenuvõtjate leidmine?

Kuna isePankur tegeleb laenuandjate ja –soovijate kokku viimisega, siis on meie tegevuse jaoks olulised mõlemad osapooled. Enamasti on laenuandjad väga erinevad laenusoovijatest ja vastupidi ning kui toome sisse rahvusvahelise mõõtme, siis saame päris keeruka kogumi erinevatest kliendigruppidest. Tulenevalt sellest on mõlema kliendigrupi leidmine äärmiselt erinev.

Laenuandjate leidmisel töötab väga hästi n-ö word-of-mouth ehk juba olemasolevad teenusega rahulolevad kliendid soovitavad meid edasi tuttavatele ja sõpradele ning arutlevad meie teenuse üle foorumites ja sotsiaalmeedias. Laenusoovijad leiavad meid üles peamiselt läbi reklaamsõnumite.

Kokkuvõttes ei ole ühe osapoole leidmine teisest keerulisem, pigem on tegevused täiesti erinevad ning mõlemat osapoolt huvitavad erinevad asjad – laenuandjat huvitab tavapäraselt riskide haldamine ja võimalik tootlus ning laenuvõtjat protsessi lihtsus ja läbipaistvus ning hinnatase.

Kes on keskmine investor?

IsePankuri keskkonnas on täna umbes 4000 investorit ning tulenevalt sellest ei anna keskmise profiili määratlemine väga head ülevaadet. IsePankuri keskkonnast investeerib väga lai spekter erinevatest inimestest ning meie laenuandjate seas on nii koduseid pereemasid, noori finantshuvilisi kui ka jõukaid ärimehi. Summad, mida laenuandjad meie keskkonnas investeerivad, on alates mõnest sajast eurost kuni sadade tuhandete eurodeni.

Kuna toode on oluliselt lihtsam kui näiteks aktsiaturgudel kauplemine, teenustasud investorite jaoks puuduvad ning alustada saab väga väikse summaga, siis on teenuse kasutamine sobilik nii väikeinvestorile, kes soovib turul pakutavatest lahendustest arusaadavamat ja kõrgema tootlusega lahendust, kui ka neile, kes soovivad hajutada suuremat portfelli erinevate varaklasside vahel.

Tunneme uhkust selle üle, et meil on suhteliselt suur arv väikeinvestoreid, kes meie teenust kasutavat. Olen veendunud, et igal inimesel peaks olema kasvõi vähesel määral rahalisi vahendeid kõrvale pandud ning mul on hea meel, et isePankuri toode on motiveerinud paljusid tuleviku peale mõtlema ning investeerimistegevuse vastu huvi tundma.

Kuidas suhtute SMS-laenundusse?

Kuna isePankur ei ole SMS-laenuandja, vaid väljastab laene hoopis teistsuguste riskihindamise printsiipide alusel, siis otsest konkurentsi nad meile ei paku. Alati muidugi oleks lihtne öelda, et SMS-laenud on halvad ning kõik nendega seotud tuleks ära keelata ja liigkasuvõtmine lõpetada. Kuna SMS-laenu ettevõtetel on juba ainuüksi Eestis umbes 180 000 klienti, on siiski selge, et kõik need inimesed ei saa olla rumalad, vaid pakutud teenus on tõesti nii vajalik ja käepärane, et suur hulk inimesi seda kasutab.

Eraldi probleem on muidugi isikud, kes on sattunud võlaringlusesse ning selles valdkonnas näeksin tugevamat riikliku sekkumist, sest kasumlikkusele orienteeritud eraettevõtted ilmselt ise kõige paremad lahenduste otsijad antud olukorras ei ole. Kiirlaenude valdkond on viimase 10 aasta jooksul meeletult arenenud igal pool maailmas ning tänase päeva seisuga ei ole riiklik regulatsioon sellele järgi jõudnud. Teisalt kasutatakse kahte kolmandiku isePankurist laenatud raha selleks, et refinantseerida kalleid tarbimis- ja kiirlaene selleks, et säästa igakuistelt maksetelt ehk sisuliselt võiks öelda, et SMS-laenude vastu võitlemine on täna meie äritegevuse kütuseks.

Kas Teil on mõni ettevõte, kes on Teile eeskujuks?

Kõige suuremaks eeskujuks on kahtlemata USA turul sarnase ärimudeli põhiselt tegutsev LendingClub. Nende jõuline ja uuenduslik tegevus on täpselt see, mille poole sihib isePankur. LendingClub on USA turul ühisrahastuse ärivaldkonna toonud nišši ärist peavoolu ning meie eesmärk on teha sama Euroopa turul. Täna on selge, et ilmselt juba mõne kuu pärast saab LendingClubist esimene börsil noteeritud ühisrahastuse ettevõte ning praeguse seisuga tundub, et aktsiaturgude huvi nende vastu on väga suur.

Teise eeskujuna tooksin ettevõtte PayPal, kes sisuliselt rajas uue standardi internetipõhiste maksete tegemisel. Kuigi nad ei olnud oma valdkonnas esimesed, on muljet avaldav just nende kiire areng suureks rahvusvaheliseks ettevõtteks.