Autor: Rainer Saad • 20. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Kilvar Kessleri kommentaar:

Kas bitcoin on raha? Rahal on ajalugu ja selle käigus kujunenud tunnused. Kindlasti on rahal vahetusväärtus. See tähendab, et enamikes rahalistes tehingutes üks pool annab raha ja saab selle eest väärtust omava asja, õiguse, muu vara või teenuse. Arusaavalt on rahal ka arvestusühiku tunnused. Näiteks raamatupidamises kasutatakse just rahaühikuid arvestuste kasutajale arusaadavaks muutmiseks. Samuti on raha väärtuse säilitaja.

Teatud aja jooksul oma vaimset ja/või füüsilist jõudu teise heaks rakendanud isik saab reeglina selle eest raha – palka. Inimesed koguvad sääste kehvemateks aegadeks. Raha kannab siin väärtuse säilitaja funktsiooni, väärtuse ajas transportimise ülesannet. Senini näib, et bitcoin, pärlid või muu vara võiks edukalt vastata raha tunnustele. Paraku on rahal väga selge teda määratlev tunnus – seaduse kohaselt on raha ainus seaduslik maksevahend.

Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt on Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade emiteeritud pangatähed liidus ainsad seadusliku maksevahendi staatusega pangatähed. Eestis kuni euro kasutuselevõtmiseni kehtinud rahaseaduses sätestati, et ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Võlaõigusseaduses tuuakse, et rahalise kohustuse täitmiseks makstav raha peab olema tasumise ajal kehtiv riigis, mille vääringus makse tehakse.

Seaduslik maksevahend tähendab, et riik tagab oma sunnijõuga, et teatud instrumendid oleksid üldiselt ja kohustuslikult aktsepteeritavad võla tasumise vahendina. Mõnele rahatähele, näiteks USA dollarile, on selline seisund ka selgelt kirjutatud. Reeglina tahab riik olla ainsaks tema jurisdiktsioonis kehtiva seadusliku maksevahendi emitendiks.

Bitcoini teadaolevalt ükski riik seadusliku maksevahendina ei tunnusta. Loomulikult võib teatud ring inimesi ja ärisid kokku leppida bitcoini kasutamises, kuid see ei too kaasa üldist kohustust vaadeldavas jurisdiktsioonis bitcoini võla tasumise vahendina kasutada, kuna sellise kohustuse saab kehtestada üksnes riik. Eurotsooni kuuluvad riigid on selle õiguse delegeerinud.

Seega on raha seadusega loodud instrument, millele annab üldkohustusliku maksevahendi staatuse samuti seadus ja mida kasutatakse õigussuhetes. Bitcoin võib olla kunstiteos, tooraine, püramiidskeem, väärtpaber või misiganes, kuid praegu teadaolevalt ei ole tegemist rahaga.