Autor: Ave Lepik • 25. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Keskpanga täna avaldatud kaardipettuste aruande põhjal oli Eestis välja antud pangakaartidega 2012. aastal seotud 5400 kaardipettust ligi 900 000 euro väärtuses.

Ühtses euromaksete piirkonnas (SEPA alal) kasvasid 2012. aastal pangakaardipettused 15% ja nende pettustega oli seotud umbes 9 miljonit tehingut 1,3 miljardi euro väärtuses, vahendas keskpanga statistika. "Eelneva viie aasta jooksul oli kaardipettuste arv püsivalt vähenenud. Eestis on kaardipettuste arv teiste riikidega võrreldes väike," kommenteeris Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Airi Uiboaid.

Kuigi pettusega seotud tehingute arv kasvas tema sõnul ka Eestis mõnevõrra (8%), jäi pettuste osatähtsus kõikidest kaardimaksetest samaks (0,002%). Eesti kaartidega toime pandud pettuste arv on euroala riikidest väikseim. Eesti 1000 elanikust langes pettuse ohvriks neli kaardiomanikku ja neist igaühe kahju oli keskmiselt 160 eurot. SEPA alal oli 1000 elaniku kohta keskmiselt 17 kaardipettuse juhtumit ning enim pettuseid oli Prantsusmaal – 1000 elaniku kohta 46 juhtumit.

Eesti pankade kaartidega toimus enim pettuseid pangaautomaatides – 43% kõikidest pettuse juhtumitest. Petturite eelistatud kanalite võrdluses on märgata väikest nihet internetis algatatud maksetelt pangaautomaatide pettuste suunas. "Eesti eristub selle muutusega koos Hollandiga teiste riikide seas. Tehingutega, kus kaarti füüsiliselt ei kasutatud (enamasti e-poe ostud), pandi toime 42% kaardipettustest, samas kui kaardimakseterminalide pettuste osakaal oli endiselt väikseim (15%). Pangaautomaatide ja kaardimakseterminalide pettuste puhul on enamasti tegemist pangakaartide võltsimisega," selgitas Uiboaid.

SEPA alal väljastatud pangakaartidega tehtud pettused kasvasid 2012. aastal 15%, ulatudes 9 miljoni tehinguni 1,3 miljardi euro väärtuses. E-poe ostudega või telefonitsi algatatud tehingutega ehk juhtudega, kui pangakaarti füüsiliselt ei kasutatud, oli seotud 60% pettustest. Kaardimakseterminalides tehti 23% pettustest ja pangaautomaatides 17%. Krediitkaartide pettuste osakaal oli endiselt märksa suurem kui deebetkaartide oma, sest e-ostude eest makstakse sagedamini krediitkaardiga.

Uiboaid selgitas, et pangaautomaatides ja kaardimakseterminalides toime pandud võltsingute pettus on liikunud SEPA-väliste riikide suunas. "Kui SEPA alal tehti riigisiseselt 93% kaardimaksetest, siis riigisisesed pettused moodustasid kõikidest pettustest vaid 50%. SEPA alal tehti piiriüleselt 5% kaardimaksetest ja piiriülesed pettused moodustasid kõikidest pettustest neljandiku. Ülejäänud neljandik pettustest toimus 2% kaarditehingutega, mis tehti väljaspool SEPA ala. SEPA ala välise pettuse ebaproportsionaalselt kõrge tase viitab sellele, et petturid kasutavad ära SEPA ala väliste riikide leebeid turvastandardeid, näiteks kasutatakse kiibitehnoloogia asemel magnetriba, mida on lihtsam võltsida," ütles ta.

Kaardikasutus ja kaardipettuste arv on Euroopa Liidu liikmesriikides üsna erinev: inimese kohta tehakse aastas 18 kuni 253 kaardimakset väärtuses 1300 kuni 18 000 eurot.

Pettuste näitajad on riigiti samuti väga erinevad. "Väikseima pettuste osatähtsusega on reeglina need riigid, kus on ka vähe kaarditehinguid, näiteks Leedu ja Ungari. Kaardipettuste arv oli suurim Prantsusmaal ja Suurbritannias. Eesti, Soome ja ka Portugal paistavad silma aktiivse kaardikasutuse, kuid madala kaardipettuste taseme poolest, mis on samal tasemel nende riikidega, kus kaarditehinguid tehakse vähe. Kaardipettuseid on euroalal vähem kui kogu SEPA alal," ütles Uiboaid.

Ta hoiatas, et kuna kaardiga makstavate e-ostude ja muude interneti vahendusel tehtavate ostude arv aina suureneb, on vaja pöörata üha rohkem tähelepanu maksete turvalisuse tagamisele. Interneti vahendusel tehtavate maksete puhul aitab pettuste vähendamisele kaasa 3D-turvasüsteemi kasutamine. Eestis tegutsevad pangad on selle süsteemi suures osas juba kasutusele võtnud (Verified by Visa, MasterCard SecureCode).

Sularahaautomaatide ja kaardimakseterminalide pettusi saab vähendada siis, kui üha rohkem riike, sh väljaspool SEPA ala, võtavad kasutusele pangakaartide võltsimist takistava rahvusvahelise standardi kaardimakse autoriseerimiseks (EMV standardi), kus info salvestatakse magnetriba asemel kiibile ja kaardiomanik tuvastab end PIN-koodiga.

Kaardipettuste aruanne hõlmab kõiki ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) riike ehk Euroopa Liidu liikmesriike ja lisaks veel viit riiki: Šveitsi, Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Monacot.