Finantsinspektsioon hoiatab: isePankur ja Omaraha on risk

Otselaenamise platvormid ei allu finantsjärelevalvele, hoiatab finantsinspektsioon ja toob riskantsete näidetena välja isePankuri, Omaraha jt laenude vahendajad.

Kuna inimestevaheline otselaenamine (peer-to-peer lending) muutub järjest populaarsemaks, siis hoiatab inspektsioon laenude vahendamise platvormiga seonduvate protsesside ja süsteemide, eriti infosüsteemide riskide eest.

Kui laenuandjate raha jõuab enne selle laenuvõtjale üleandmist platvormi haldaja kontole, siis kerkib küsimus, kui kaua ning mis tingimustel platvormi käigushoidja raha kasutab ning mis selle rahaga juhtub, kui haldaja osutub ühel hetkel maksejõuetuks, tõstatab finantsinspektsioon küsimuse. Kas ja kuidas on juhitud pettuse risk platvormi haldaja poolt? Need riskid kipuvad olema ootamatud, põhjustama ebamugavusi või suisa rahalisi kahjusid, annab finantsinspektsioon teada.

Üheks alateemaks on ka rahapesu risk. Näiteks võib oluliseks riskiks laenuandja ja -võtja platvormi vahendusel korraldatud tegevusele olla platvormi vara arestimine õiguskaitseasutuse poolt kriminaalmenetluse tagamiseks, kui ilmneb, et kuritegelik ühendus kasutab platvormi oma raha „pesemiseks“.

Riskiks on ka platvormi reklaamide ja muu sarnase info võimalik eksitavus. Eksitav on ka väheinformatiivne tekst. Hoiused krediidiasutustes on tagatud riikliku hoiusekindlustuse süsteemi ehk Tagatisfondi poolt. Inimestevaheliste otselaenamise platvormid võivad samuti viidata oma “tagatisfondile”. Siin aga saab maksimaalselt olla tegu eraõigusliku lahendiga, mis ise ei ole kaitstud maksejõuetuse eest. See võib aga tähendada, et tagatisena sõnastatu on hoopis risk.

Viimane, ka laenuandja vaates oluline risk on laenuvõtja krediidivõimelisuse puuduliku hindamine risk. See tähendab, et ei koguta piisavalt infot ega hinnata tõenäosust ja muid asjaolusid, et laenuvõtja tasub laenudandjale laenu koos intressidega. Ka tavaline pettus või kelmus laenuvõtja poolt võib tähendada krediidiriski realiseerumist. Kas platvormi haldaja on siin sätestanud piisavad kontrollid krediidiriski juhtimiseks ja neid ka laenuandjale selgitanud? Kuidas neid kontrolle rakendatakse, kas see on piisavalt läbipaistev ning kas sõna ja tegu käivad käsikäes?

Kokkuvõtvalt: iga finantsteenuse puhul tuleb kindlasti meeles pidada, et potentsiaalne tulu ja risk on ühe ja sama mündi kaks külge. Ka inimestevahelise otselaenamise puhul.

Osale arutelus

  • Ave Lepik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a TECHNICAL COORDINATOR

Derivco Estonia OÜ

08. detsember 2017

ADM Interactive otsib PHP VANEMARENDAJAT

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Arvamused

Teabevara