Autor: Ave Lepik • 3. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga on kestnud juba seitse aastat, mille tulemusena on meie doktorandid saanud agentuuris töötada ja üle kümne Eesti ettevõtte on saanud hindamatuid kogemusi ning tuge innovaatiliste arenduste elluviimiseks. Programmi raames rahastati osaliselt ka Eestit kosmoseriikide hulka viinud EstCube projekti, millest omakorda on alguse saanud kaks kosmosevaldkonna start-up’i,“ ütles Juhan Parts. „Loogiline järg on, et taotleme agentuuri täisliikme staatust, mis avab juba uued võimalused. Peamine küsimus on Eesti ettevõtete ja teadusasutuste võimekus neid kasutada, kuid senine kogemus näitab, et potentsiaal on tugev.“

Peamised tehnoloogiavaldkonnad, milles Eesti ettevõtted ja asutused on seni ESAga koostööd teinud, on infotehnoloogia, Maa kaugseire, elektroonika, nanotehnoloogia, masinaehitus ja inimese kosmosefüsioloogia.

ESA täisliikme staatus toob kõige otsesemat kasu Eesti ettevõtetele ja teadus- ja arendus asutustele ning aitab Eestis selle kaudu arendada nutikamat majandust.

Täisliikmena on Eesti ettevõtetel õigus osaleda ESA tehnosiirdeprogrammis, võimalus kasvada ESA äriinkubaatorites ja osaleda ESA kosmoseteaduse jt programmide hangetel. Eesti teadusasutused saavad kasutada ESA teaduslaboreid ja taristut. Eesti kodanikud saavad kandideerida ESA töökohtadele ja tudengid saavad osaleda ESA stažeerimisprorgrammis. Lisaks on osalemine ESA hangetel ettevõtetele oluline referents.

Täisliikmena kaasneb Eestile kohustus panustada ESA eelarvesse. Makse lõplik suurus selgub läbirääkimiste käigus, kuid see jääb eeldatavalt alla 2 miljoni euro aastas.

ESA delegatsiooniks Eestis on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis esindab Eesti huve ESAs ning toetab ettevõtjaid ja teadlasi suhetes ESAga.