3. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praxise tehtud IKT kompetentsidega tööjõu uuringu järgi töötavad Eestis IKT ametikohtadel enamjaolt mehed (78%). Samal ajal on teada, et umbes 80% ostuotsustest teevad naised. Samuti kasutavad nad meestest rohkem sotsiaalvõrgustikke, nutitelefone ja tahvelarvuteid. Seega peaksid naised osalema märksa rohkem ka erinevate nutikate rakenduste loomisel, sest tarbijatena teavad nad paremini, milliseid tooteid vaja on.

Kui valdkonda edaspidi noorte seas tutvustada, siis ongi suurem kasutamata potentsiaal just naiste hulgas. IKT sektorile parema maine loomiseks tuleks muu hulgas tutvustada noortele naistele valdkonna kõige ligitõmbavamaid omadusi (põnev, mitmekesine, tulutoov jne) ning parandada nende jaoks võimalusi osaleda seemne- ja riskikapitali programmides.

Erinevad uuringud on näidanud, et mitmekesised tiimid on efektiivsemad ja innovaatilisemad, kuna neis on esindatud erinevad vaatenurgad ning probleemide lahendamise viisid. Siin on heaks näiteks ka hiljutine Garage48 Hardware & Arts, kus võitjaks tulnud võistkond Heelies disainis jalasurvet mõõtva kingatalla, et vähendada näiteks kõrgete kontsade kandmisest tekkivat valu.

Naiste huvi tõstmise kõrval tehnoloogiaerialade vastu on sama oluline ka olemasolevate „pehmete“ erialade spetsialistide (kelleks on samuti paljuski naised) meelitamine IT ja start-up´ide maailma, kus üheks edukuse aluseks on erineva kompetentsiga liikmetest koosnevad tugevad tiimid. Selleks peaks korraldama rohkem vastavaid üritusi ja koolitusi (sh ümberõpet) ning tooma meedias esile edukaid IT valdkonna naisettevõtjaid, kes oma eeskujuga teisi inspireeriksid.

USA statistika näitab muuseas, et edukates idufirmades on üle kahe korra rohkem naisjuhte kui ebaedukates. Euroopa Komisjoni naiste ja IKT sektori uuringust aga selgus, et kui naised töötaksid tehnoloogia valdkonna ametikohtadel sama sageli kui mehed, oleks võimalik suurendada Euroopa SKPd igal aastal umbes üheksa miljardi euro võrra.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.

Autor: Triin Üksvärav, Peep Talimaa