3. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üldhariduskoolis on teiste õppeainete seas kindlasti vaja teha ruumi elektrotehnika aine õpetamisele. Näiteks kirjatehnika võiks küll muutuda tänapäeval valikaineks, sest kaasaja lapsel peaks olema valik, kas õppida ilukirja või kiiresti trükkima.

Elektrotehnika sisseviimine õppekavasse ei ole keerukas, sest ruume saaks jagada tööõpetusega. Tööõpetuses tehtav vineeritükk või puidust karp saab elektrotehnika tunnis külge LED valgustid ning hakkab kaant avades laulma. Õppematerjali ja vajalikke detaile selle aine jaoks saaks n-ö vanatehnika annetuskampaaniatest või elektroonika parandamisega tegelevate ettevõtete toel.

Elektrotehnika edendamise kava võiks olla avalikult kättesaadav õppeinfosüsteemis, kus seda siis üleriigiliselt toimetatakse. Ühtlasi hoitaks juhendajaid seal kursis maailmas toimuvaga. Toetavat materjali leiab lihtsa vaevaga ka internetist, näiteks praktilise sisuga klippe, kuidas üht või teist seadet valmistada. Väikese juhendajapoolse abiga on täiesti reaalne, et lihtsamate elektrotehnika ülesannetega saavad hakkama juba algklasside õpilased.

Tiigrihüppe näol on Eestis olemas väga hea näide kiiretest positiivsetest muutustest. Selleks, et kiiresti edeneda tehnoloogiatundmises, võiksimegi alustada uut liikumist „pantrihüppe“ nime all. Selle edendamiseks ja innustamiseks kutsutakse õppetöö kõrval ellu ka erinevaid üleriiklikke olümpiaade ja mõõduvõtmisi.

See võiks olla ühtlasi üks samm haridusreformist, mille ülesanne on õppeainete olulisuse ja õppekoormuse hindamine tänapäevase pilguga ning uue, õpilaste isiksuseomadusi rohkem arvestava õppekava koostamine.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ raames.

Autor: Peep Talimaa, Kalmer Johanson