Heinsoo: IKT spetsialistide arvu tuleb kahekordistada

Äripäev vestles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu presidendi ja Tieto Estonia AS juhatuse liikme Anneli Heinsooga IKT sektori hetkeseisust, trendidest ning väljakutsetest.

Mida toovad lähiaastad kodumaistele IKT sektori ettevõtetele?

Eesti IKT sektor areneb jõudsalt, kuid edukad on need, kes arenevad, käivad kaasas tehnoloogiliste trendidega ning suudavad oma ressursse kasutada efektiivselt. Ootused on, et lisaks Eesti riigile, kes on seni olnud vaieldamatult suurim IKT lahenduste tellija, lisandub rohkem erasektori kliente.

Maailm ja turg on muutumas ning usun, et infotehnoloogiliste lahenduste kasutamine on kindlasti üks olulisimaid võtmeid, mis aitab kasvatada ettevõtete lisandväärtust. Siin on väga suur roll IKT ettevõtetel, kes peavad kliendi tellimuste täitmise asemel õppima tundma oluliselt rohkem oma klientide ärisid ning võtma ärikonsultandi rolli. Oluline on vähendada lõhet ettevõtte traditsioonilise juhtimise ja IT vahel. 

Ka Margus Püüa tõstatas viimase Äripäeva tarkvarahangete seminari raames küsimuse targast pakkujast. Miks oleme seni kuulnud rohkem targast tellijast?

Jagan täielikult Marguse väljaöeldut. IT partner peabki tundma oma kliendi äri kui valdkonda ja tema äriprotsesse. Hea tulemus sünnib koostöös, kus mõlema osapoole soov ja tahe on saavutada eelnevalt püstitatud ja läbi analüüsitud ärilist eesmärki. Agiilne arendusmetoodika on vaieldamatult parim vahend, jõudmaks oodatud tulemuseni. See eeldab osapoolte vahelist usaldust ja kompetentsust, et skoop ei valguks laiali (mis mõjutab kulubaasi) ja lõppeesmärk oleks selge.

Miks erasektor räägib ootusest riigile kui „targale tellijale“? Põhjus on selles, et on palju kogemust, kus tellija ise ei võta vastutust soovitud tulemuse eest. Kogu partnerlus põhineb hankelepingul, mis on ühepoolne ning skoop on sageli hajus ja eesmärk ilma selge mõõdikuta. Samuti on probleem selles, et analüüs ja skoop tellitakse ühelt partnerilt ja lahenduse teostab teine. Samas analüüsi tegija vabaneb kohe vastutusest lõpptulemuse ees. Küsimus on hangete korraldamises ja riigihangete seaduses. Hankeprotsess võiks ja peaks algama analüüsist kuni prototüübini ja teostamise kohustus peab jääma prototüübi loojale.

Julgen öelda, et Eesti IT ettevõtted tunnevad riigi äri ja suudavad pakkuda väärilist partnerlust. Palju on teha ära seadusandluses, hankelepingute sisulises pooles ning tellija ja pakkuja koostöömudelis. See koostöö ka käib riigi ja IKT sektori vahel ning me usume selle edusse ja panustame omalt poolt kõigiti.

Milliste kodu- ja välismaiste (IKT) trendidega peaksid teised sektorid täna arvestama?

Maailma ja turu trende kujundavad selgelt neli suurt vaala – mobiilsus, suured andmemahud, pilvetehnoloogiad ja sotsiaalmeedia. Tänases kiirelt muutuvas maailmas on vaja pidevalt olla kursis „suure pildiga“, mis toimub sinu ümber ja ärisektoris. See on ka ainus võimalus olla konkurentsivõimeline ja muutustega kaasas käia.

Traditsioonilised ärimudelid on muutumas. Infotehnoloogia kasutamine ei ole enam konkurentsieelis, sest see on kõigil olemas Tuleb mõelda kuidas seda efektiivsemalt ära kasutada. Kuidas olla teistest parem oma põhitegevusalal.

Millised on täna IKT sektori suurimad väljakutsed (sh. globaalselt ja lokaalselt)?

IKT sektor  on välja töötanud visiooni IKT arengust aastani 2020. Väidame, et Eesti ühiskonna heaolu allikaks on IKT nutikas kasutamine majanduselus ja ühiskonnakorralduses.

Selleks, et väitest saaks reaalsus, on vajalik IKT sektoril panustada ühiskonna arengusse (e-tervishoid, e-demokraatia, haridus),  IKT tarka kasutamisse teistes sektorites ning Eesti majanduse arengusse läbi ekspordi ja välisinvesteeringute Eestisse meelitamise (rahvusvahelised arenduskeskused jms).  Panus seisneb uute ideede avatud arutelus ning nutikate lahenduste pakkumises, kuid seda ei saa saavutada sektor üksi.

Võimaldajateks saavad olla koostöö kõigi seotud osapooltega ja sobiva keskkonna loomine. Selleks, et olla oma teenuste pakkumisel atraktiivne välisturgudel, on vajalik investeerida tootearendusse ja turundusse. Selles osas on mõistlik õppida idufirmadelt ja teha nendega rohkem koostööd. Kliendispetsiifiliste lahenduste pakkumisel kiiret edu ei saavuta. 

IKT spetsialistide arvu tuleb kahekordistada. Täna töötab Eestis IKT sektoris ja teistes ärisektorites üle 17 000 spetsialisti, mis ei ole piisav ambitsioonika visiooni elluviimisel. Selleks teeb IKT sektor aktiivset koostööd haridussektoriga. Samuti on vajalik üldiste e-oskuste arendamine, et nö targa töö tegijate arv kasvaks.

Sektori vajadused on täna selgelt suuremad kui meie haridussüsteem toota suudab. Spetsialistidest välistööjõu toomine Eestisse on üks võimendus, kuid pakkudes Eesti turule lahendusi, on ka Eesti klientidel vajalik astuda suur samm, et aktsepteerida ingliskeelset keelekeskkonda arendusprojektides ja dokumenteerimises. Usun, et selle sammu astumist suudavad mõjutada ka IKT ettevõtted ise. Iseküsimus on meie riigi ja majanduskeskkonna valmisolek välismaalaste integreerimiseks Eesti ühiskonda. Täna on see päris suur pähkel. Tsiteerides kolleegi, ITL-i juhatuse liiget Tiit Paananeni, siis tänane välismaalaste seadus on piltlikult teinud ukse lukust lahti, kuid väga juhuslik on välisspetsialistil seda ust leida ja avada. 

ITL-i liikmete seas pole uue põlvkonna ettevõtteid (Fortumo, Transferwise jne) – miks see nii on? Erinevad arusaamad, konflikt põlvkondade vahel?

Kindlasti ei ole siin põhjus põlvkondade erisuses ega erinevates arusaamades ärist. Idufirmade riskid on madalad, panustatakse oma töösse ja ollakse valmis ka ebaeduks. Tooted, mida arendatakse on suunatud enamasti massidele, mis eeldab kiiret pääsu globaalsetele turgudele. Edukus sõltub suuresti idee särast ja investorite panusest. Enamasti ei tooda need ettevõtted Eestile lisandväärtust kuna edu saavutamisel registreeritakse ettevõtted välisriikidesse. Samas on need suurepärased edulood Eestile kui e-riigile, kus kasvab välja säravaid talente. ITL-i peamine eesmärk on soodustada IKT  sektori äri Eestis ja  pakkuda lisandväärtust Eesti majandusele. Eestis tegutsevad IT ettevõtted võiksid kindlasti teha rohkem koostööd start-up’idega, pakkudes neile näiteks  keskkonda tööks  ja rakenduste testimiseks. ITL on  loonud sobivad tingimused idufirmadele liitumiseks ning on avatud ja valmis ühiste huvide nimel koostööd tegema. 

Eelmisest küsimusest ajendatuna. Kui palju on nö. traditsioonilistel IT ettevõtetel ja start-upina alguse saanud IT ettevõtetel koostöövõimalusi? Kas neid otsitakse?

Koostöö ei ole seni väga edukas olnud. On projekte, kus start-up’e on kaasatud, kuid peamiselt juhtudel, kus nö edukas algus juba tehtud. Muidugi otsivad Eesti IKT ettevõtted koostöövõimalusi ja on valmis huvitavate ideedega kaasa minema, kuid need peavad olema nö win-win projektid. Kindlasti  lisaks koostöö ergutust innovatsioonile ja nö  kastist välja vaatamisele. ITL on avatud ettepanekutele ja hoiab silmad lahti võimalustele, mis tõotavad luua väärtust vastastikku. 

ITL jättis möödunud aasta lõpus korraldamata oma traditsioonilise visioonikonverentsi. Selle asemel on plaanis suurem ja rahvusvahelisem "ICT week." Mis ootused liidul selle üritusega seoses on?

"ICT week" idee on tõepoolest ITL-i initsieeritud. Idee oli ühendada ühte nädalasse mitmeid infotehnoloogiaga seotud konverentse, mis annaks nädalale rahvusvahelise mõõdu ning  võimendada sel moel Eesti kui infotehnoloogiasõbraliku riigi kuvandit. Nädalasse on koondunud konverentsid, mis pakuvad valikuid  äri- ja avalikule sektorile, investoritele, noortele talentidele ja tehnoloogiahuvilistele. 

ITL-i konverents „Change, Quick!“ avab IT nädala 24. aprillil ning on suunatud Eesti ja rahvusvaheliste erasektori ettevõtete juhtidele ja otsustajatele. Eesmärk ei ole rääkida IT-st, vaid sellest, kuidas läbi IT on võimalik muuta ärimudeleid. Oma kogemusi ja edulugusid jagavad nii Eesti kui rahvusvaheliste ettevõtete esindajad ning toome külalisteni reaalse näite tootmisettevõtte näol, kuidas üldse alustada protsessi ja tuvastada äriprotsessis kitsaskohti, mida saab IT abil efektiivseks muuta. 

Nagu iga asi elab oma aja ära, nii ka meie ligi 10 aastat toimunud visioonikonverents. Tahame murda müüti, kus IT on üks suletud kinnine ruum, kuhu ukseprao alt laaditakse vaid Coca-Colat ja pitsat. Edu ja uut väärtust loov ja otsiv ettevõte kaasab IT oma juhtkonda. Konverentsi põhiidee on hästi kokku võtnud Gartner, tehnoloogiavaldkonna ärianalüüsi globaalne arvamusliider, kelle asepresident Stephen Prentice on konverentsi peaesineja: elame ajal, kus tegelikult on iga ettevõte IT-ettevõte. Küsimus on selles, kuidas IT oma äri kasuks targalt tööle panna.

Kuidas hindad „targa töö“ tegijate seisu Eestis täna? Kas see on meil piisavalt levinud?

Targa töö tegijate potentsiaal Eestis on suur, kuid selleks on vaja teha veel palju. Ettevõtted peavad tahtma vahetada „hobuseid“ ja viia läbi muutusi. Varem või hiljem survestab neid muudatusi tegema turg ise. Labidameestest peavad saama tarkade seadmete kasutajad. Tänane probleem on ka selles, et inimesed, kes on suutelised ja omavad e-oskusi, ei saa neid oma töökohal rakendada, sest seda neilt ei oodata.                                                                       

Ka oma aastapäevakõnes tõstatas meie president küsimuse muutustest, mida tehnoloogia areng kaasa toob: kuidas Eesti saab minna edasi, et tuleksime riigina toime muudatusega, mille käigus suur osa praeguseid töökohti kaob või tundmatuseni muutub ning mida saab teha IT vahenditega? Kuidas jõuda majanduses targema töö tegijaks? Milliste vahenditega ehk millised inimesed tarka tööd tegelikult teevad? 

Siin on võtmeks ettevõtjate tahe ja majanduslik surve muudatustega alustamiseks ning võtmesõnaks ümberõpe, mis oleks kättesaadav ja riiklikult korraldatud laiemalt kui neile, kes on juba töötuna hammasrataste vahele jäänud. Siin on vaja lahendust, mida toetab riik haridus- kui sotsiaalsüsteemis. ITL on valmis siin koostööks ja sellega me juba ka väga aktiivselt tegeleme.

Millised on paar-kolm juhtimistarkust või põhimõtet, millest oma töös lähtud?

Väga lühidalt nimetades on need järjekindlus, koostöö ja vastutus. Järjekindluse all pean silmas selget eesmärgilist tegutsemist ning otsuste tegemisel paindlikkust, mis lähtub kolmest peamisest lähtekohast – klientide ootuste juhtimine, ettevõtte protsesside juhtimine ja inimeste hoidmine. Kõik on tähtsad, kuid ühe otsuse puhul ei saa kõike kolme faktorit alati silmas pidada. Seetõttu on juhina vaja sobitada end pidevalt mitmesse rolli, kuid teha seda võimalikult tasakaalustatult.

Koostöö on kõige alus, mida juhivad avatus, eeskuju ja tolerantsus. Inimeste juhina pean lugu pehmetest väärtustest. Julgen eeldada, et kolleegid, kellega koos töötan, aktsepteerivad sarnaselt minule ettevõtte põhiväärtuseid, tegutsevad eesmärgistatud tulemuste nimel ning täidavad oma lubadusi ning võtavad vastutuse. Kunagi ei tohi unustada, et inimesed on ettevõtte suurim vara ja nad peavad tundma end hästi ja hoituna ning neile tuleb anda võimalus särada.

Osale arutelus

  • Marek Mühlberg

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

ADM Interactive otsib PHP VANEMARENDAJAT

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Arvamused

Teabevara