14. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käo välja öeldu ning viimasel nädalal avalikuks saanud näitajad tootlikkuse, ekspordi, investeeringute ja väliskaubanduspartnerite käekäigu kohta tõstatavad küsimuse, millega treenida siinsed tööstusfirmad konkurentsis võitma. Selleks saavad nii ettevõtjad kui riik tootmise sama meelitavaks valdkonnaks muuta nagu on infotehnoloogia.

Odav pole ammu eelis. Rootsi ja Soome majanduse kehvad näitajad võivad meie ettevõtjatele paista võimalusena, sest põhja- ja läänenaabriga võrreldes on tootmine Eestis odavam ning see võib siia tööd tuua. Paraku pakub see vaid ajutist põhjust rõõmustamiseks ega muuda siinset tootmist nutikamaks ehk vajalikumaks.

Palga- ja hinnasurve õõnestab Eesti kui odavat tootmist võimaldava riigi eelist juba pikalt ning suunab säästu otsiva väliskliendi hoopis Aasia või Aafrika poole vaatama. Alati leidub, kus odavamalt saab. Asendamatuks muudaks meid aga tarkus, tark tootmine. Selles kaasalöömine oleks atraktiivsem ka noortele.

Sel nädalal lõppenud Äripäeva arvamuskonkursil „Edukas Eesti“ jõudis esikolmikusse PKF Estonia vandeaudiitori Rein Ruusalu üleskutse võtta riiklikuks eesmärgiks suurendada teadus-arendustegevuse ehk tarkade investeeringute määr nelja protsendini SKPst. Tema ettepanek ületab nii valitsuse seatud ambitsiooni – 2020. aastaks 3% SKPst – kui näiteks Rootsi ja Soome vastavat taset.

Riik meelitab ettevõtja investeerima. Riigi võetud eesmärgi taga on kavatsus meelitada just väikeettevõtjaid järgmisel seitsmel aastal tänasest enam investeerima. Lõviosa ehk 90% siinsetest firmadest praegu investeerimist vajalikuks ei pea. Investeeringute kogumaht mullu sootuks kahanes, eriti just seadmete hankimise arvelt. Ka on Eesti uuendusmeelsus värskete Euroopa Komisjoni andmete kohaselt Euroopas aeglustunud. Silma paistavad tööstusvaldkonna peletavad palgakäärid – selle sektori keskmine palk jääb kahekordselt alla nii info-side kui finantsvaldkonnale.

Lisaks rahale napib ka andekaid tegijaid. Kui infotehnoloogia on populaarne ja noort meelitav valdkond, siis inseneri ametipost ja tööstus mitte. Viimast peegeldab ka näiteks eile avalikuks saanud ihaldatumate tööandjate pingerida, milles oli kahekümne ettevõtte seas tööstusettevõtteid neli korda vähem kui IT-firmasid. Tabeli tipus troonib siinse e-eduloo säravaim täht Skype.

Veel üks talendinäljas valdkond. Tööstusettevõtteil napib erinevatel andmetel kuni 3000 inseneri. Kui idufirmade, millest lõviosa tegeleb IT-äris, rahvusvaheline edu ja tähelend muudab nad nii nähtavaks kui pealekasvavale põlvkonnale ahvatlevaks, siis tootmisega nii läinud pole. Välismaal ongi tuntumad pigem siinsed idud kui tootjad.

Samme noorte valdkonda meelitamise jaoks on siiski juba tehtud. Näiteks tegutsevad siin seadmeprototüüpide loomist soosivad inkubaatorid-konkursid-kiirendid Build-IT ja Prototron. Samas ei tööta need algatused iseenesest. Eesti Teenusmajanduse Koja juhi Kristina Naruski sõnul vajavad need lisaks riskikapitalistide, ametnike ja IT-inimeste omale ka tööstusfirmade huvi. Näiteks saab tootja võimaldada väikestel spinn-off-meeskondadel õhtuti või nädalavahetustel oma masinaparki kasutada.

Autor: Äripäev, Peep Talimaa