Autor: Mari Mets • 29. märts 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Epagogix on 2003. aastal asutatud filmide edu ja tagasiteenitava kasumi ennustamisega tegelev agentuur, kelle klientideks on Hollywoodi tähtsaimad filmistuudiod.

Endise ajakirjaniku ning turundustegelase, neljapäeval Tallinnas esinenud inglase Nick Meaney agentuur kasutab ennustamiskunstis abstraktsetele omadustele täpseid numbrilisi väärtusi andvaid neurovõrgustikke. Kulda väärt analüüsi teevad maailma tippstuudiotele ära vaid 14 inimest.

Kuidas need neurovõrgustikud töötavad?Neurovõrgustikud on algoritmid, mis suudavad suurest andmehulgast arvutustega kiiresti teatud tendentsid välja sõeluda. Meie kasutame neid kalkulatsioone ära filmitööstuses – vaatame nende abil analüütiliselt teleprogrammi, otsime edukate saadete ja filmide ühisjooni, vaatame, kas telesaadete edujooned sobivad ka filmidele ja vastupidi. Kui meie kliendid selle analüüsi meilt tellivad, siis neil on juba enne filmi väljalaskmist ettekujutus selle potentsiaalsest edust. Algorütmid hindavad näiteks filmi peategelase võimalikku meeldimist publikule, romantika puudulikkust või olemasolu filmis, muusika meeldejäävust jms, kõik need aspektid on andmebaasis numbriväärtustena.

Ja need ennustused peavad tõesti paika?Need on šokeerivalt täpsed. Kui võtta näiteks kümme viimase kolme aasta jooksul linastunud filmi, mille edu oleme ennustanud, võrdleme meie ennustusi tegelikkuses saavutatud tulemustega, siis algorütmid on pannud pihta nende tagasiteenitava tulu 86 protsendil juhtudest.

Nii et edu valem on siiski olemas, vähemalt filmitööstuses?Jah, aga see on suhteline edu. Me ei defineeri otseselt edu või läbikukkumist, me anname filmitegijate saavutustele kvantitatiivsed väärtused faasis, mil nad saavad veel muudatusi teha ja vigu parandada. Me müüsime stuudiole näiteks ennustuse, et see film teenib USAs 75 miljonit dollarit. Nemad mõtlesid selle peale, kui palju on nad olid filmile juba kulutanud, kas ikka tasub seda teha, kui see ilmselt piisavalt raha tagasi ei teeni.

Aga te olete kindlasti ka täiesti mööda pannud, ennustades filmile suurt edu ja tegelikult ei pannud seda keegi väga tähele?Jaa, korduvalt, aga sellel on alati mingid kindlad põhjused. Enamasti juhtub see meie enda testimisfaasis, kus me pole arvestanud turunduse mõju filmile, mis on tegelikult märgatava tähtsusega. Näiteks ühele filmile ei ennustanud me kolleegidega suurt edu, sellel oli väga ebatüüpiline ning segadusse ajav käsikiri. Tegelikkuses teenis see film kordades rohkem, sest filmitegijad investeerisid turundusse meeletult, et võita Oscar. See näitas küll hea turunduse otsest mõju käibele ja kasumile.

Ja kas Oscar tuli?Oscarit ei võitnud nad sellest hoolimata, nii et selles mõttes oli see nende jaoks mahavisatud raha.

Kui raske oli saada ennustamisteenusega tõsiseltvõetavaks? Ausalt öeldes on seda lihtne pidada järjekordseks petuskeemiks.Alguses, aastal 2003, mil me tegutsema hakkasime, oli Hollywoodis ainult kuus suuremat filmistuudiot, kellele sellist teenust pakkuda, aga nende aastane käive oli kõigil vaid ligi üks kuni poolteist miljardit dollarit. Ja vaid kaks nendest stuudiotest olid meie teenusest huvitatud. Seega oli algus päris raske. Nüüdseks on nad aga mõistnud, et sellest on filmi planeerimisfaasis tõesti palju kasu. Inimesed, kellega me igapäevaselt kokku puutume, tunnevad hästi oma filmivaldkonda, kuid neurovõrgustike tööpõhimõtetest ei tea nad sageli suurt midagi, seega on lihtne nende tõsiseltvõetavuses kahelda. Need, kelle jaoks pole neurovõrgustike põhimõte võõras, ei pea seda mustaks maagiaks.

Kuidas kõik filmid lõpuks ühesugused ei tule, kui kõik suuremad stuudiod oma filme teie nippide järgi teevad?Meie ise ei loo sisu, me ainult analüüsme olemasolevat ja pakume sellele numbrilise analüüsi põhjal enda stsenaariumi, kuidas filmil minna võiks. Me ei suhtle kunagi ka otse käsikirjade autoritega, vaid ainult stuudiotega.

Mida te siis teete, kui kätte sattunud käsikiri ei tundu eriti potentsiaalikas?Anname filmitegijatele nõuandeid, kui nad neid küsivad. Me toome siis välja viis-kuus kõige probleemsemat valdkonda, mis takistavad neil tõenäoliselt edu saavutamast. Tuleb näiteks mõelda, kas rahvas suudab end peategelasega samastada, kuhu paigutada filmis parimad eriefektid, kui kuulsad on rollidesse valitud näitlejad juba eelnevast jne. Tuleb mõelda ka sellele, kelle seas soovitakse edu saavutada. Mõned filmid on rahvusvahelisel areenil väga edukad, aga Ameerikas suurt tähelepanu ei pälvi või vastupidi. Näiteks „Kuninga kõne“ oli rahvusvahelisel areenil ootamatult edukas, seal polnud mingeid efekte, inimesed nautisid lihtsalt nende tegelaste seltskonnas aja veetmist.

Kas te saate tuua mõne näite, milliste tuntud filmide õnnestumisel on teie käsi mängus olnud? Meie lugejatel oleks kindlasti palju äratundmisrõõmu.Seda ei saa ma kahjuks öelda, see on suur saladus, kuigi minult küsitakse seda iga päev. Žanridest oleme me teenud aga kõike – animafilmid, romantilised komöödiad, ulme – kõik, mida tänapäeva filmistuudiod toodavad. Ma võin aga kinnitada, et need on kõik filmid, mida lugejad kindlasti teavad. Mõelge, millised on viimaste aegade suuremad kassahitid. Neis mängivad tuntud Hollywoodi näitlejad.

Aga milliste filmide puhul on edu kõige raskem ette ennustada?Me oleme täiesti lootusetud muusikalide edu ennustamisel, sest need sõltuvad täielikult laulude tuntusest ja edust ning laule me ei analüüsi. Muusikalide tegijad võivad investeerida filmi reklaamimisse kümneid miljoneid eurosid või dollareid, kuid kui nad muusikaga samaväärselt ei talita, pole sellest mingit kasu.

Kui kallis teenus see filmitegijatele on?See on väga keskmise hinnaga, üldse mitte erakordselt eksklusiivne teenus. Ma ei saa seda hinda välja öelda, kui te saadate oma filmi analüüsida, siis ma teen hinnapakkumise sellele filmile.

Kas te olete filmide edu ennustamise äris ainus tegija?Kuulsime alles hiljaaegu ühest firmast Hollywoodis, kes tegeleb sarnase asjaga. Me ei tea täpselt, mida nad teevad, lugesime nende kohta ühest ajakirjast, aga neid võime pidada ilmselt oma kõige lähemateks konkurentideks. Nime ma kahjuks ei mäleta.

Mitu filmi te aasta jooksul läbi analüüsite?Me analüüsime iga kuu umbes ühe filmi, seega 12 filmi aastas. Kuigi eelmisel aastal analüüsisime näiteks üht filmi üheksa kuud järjest, tegime samal ajal muidugi muid asju ka.