Autor: Kadrin Karner • 30. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Iduettevõtte asutajate vaatepunkt võib olla vastupidine - tegelikult tuleks kõik olemasolevad vahendid paigutada äritegevuse arendamisse ning lepingute koostamisele ei maksa aega ega raha kulutada. „See seisukoht on täiesti õige juhul, kui asutajad ei vaja investoritelt raha ja on surmkindlad üksteise truuduses antud lubadustega seoses. Paraku juhtub seda väga harva,“ ütles advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Sander Kärson. 

Järgnevad Sander Kärsoni soovitused omanikevahelise kokkuleppe sõlmimiseks.

Millal tuleks osanike leping koostada?Kõige õigem oleks, kui läbirääkimisi osanike lepingu tingimuste üle ja lepingu koostamist alustataks enne iduettevõtte asutamist ning sõlmitaks see kohe asutamise järgselt. Sellisel juhul on lihtsam saavutada pooltevahelist kokkulepet ning näha, kas kaasasutajad jagavad ka tegelikult teie ideid ja vaateid selle kohta, kuidas äritegevus tulevikus toimuks. Tihtipeale juhtub nii, et sisuliste küsimuste peale hakatakse põhjalikumalt mõtlema alles siis, kui alustatakse konkreetsete reeglite kirja panemist. Seda võib võtta kui esimest proovikivi, mis näitab, kas omavaheline koostöö edaspidi tõesti toimiks või mitte ja kas kõik ikka on juba algusest peale ühel nõul. Kui lükkate probleemide lahendamist edasi ja avastate hiljem, et kaasasutajate vahel on suuri erimeelsusi, võib see hõlpsasti tuua kaasa ka iduettevõtte kiire lõpu.

Esimene aktsionäride leping ei pea olema paarikümneleheküljeline keeruline dokument. Piisab mõnest leheküljest, kus on kirjas reeglid tähtsamate küsimuste kohta. Tasub arvestada, et olukord iduettevõttes muutub kogu aeg ning kõiki küsimusi, mida peaks reguleerima, ei ole võimalik ette näha. Siiski jäävad ka sellise lühikese dokumendi puhul paljud küsimused härrasmeeste kokkuleppe tasandile ja vaidluste korral sellest reeglina kinni ei peeta. Kui juhtub, et pooled ei käitu enam härrasmeestena, on see nii või teisiti iduettevõtte lõpp ja iduettevõtte algusjärgus pole veel suurt midagi ka jagada. Seega pole põhjalik reguleerimine üldjuhul vajalik.

Unustada ei tohi sedagi, et paljusid küsimusi saab reguleerida ettevõtte põhikirjas. Põhikiri on aga avalik dokument ja sellega kaasnevad privaatsusküsimused: keegi ei taha, et kõik teavad, kuidas tema ettevõttes asju aetakse.

Aktsionäride lepingu muutmine on enamasti seotud vajadusega kaasata ettevõttesse investoreid, et saada raha äritegevuse arendamiseks. Investeerimise igas etapis võib tekkida vajadus lahendada mitmesuguseid küsimusi ning seetõttu ei tohiks esimest aktsionäride lepingut pidada millekski selliseks, mis on kivisse raiutud.

Reguleerimist vajavad põhiküsimusedReguleerimist vajavad täpsed küsimused ja reguleerimise üksikasjad sõltuvad suurel määral sellest, millisesse etappi iduettevõte jõudnud on, aga ka sellest, milles kaasasutajad kokku lepivad. Kuid põhiküsimused, mida juba ettevõtte asutamise algusjärgus tuleks reguleerida, on järgmised:

• Intellektuaalomandi õiguste üleandmine. Et intellektuaalomandi õigused on iduettevõtte peamine väärtus, on see küsimus ülitähtis. Kui intellektuaalomandi õiguste küsimusi õigesti ei reguleerita, võetakse ettevõttelt põhimõtteliselt võimalus saada raha või ettevõtet edaspidi müüa.

• Asutajate isikliku panustamise kohustus ja erandid sellest. Kuna iduettevõtte edu sõltub asutajate isiklikust panusest, on sellised küsimused olulised nii teistele asutajatele kui ka investoritele.• Sätted lahkujate kohta. Mis juhtub selle asutaja osaga, kes ettevõttest lahkub? Milline on hüvitis siis, kui lahkuja on sunnitud müüma oma osa teistele kaasasutajatele või iduettevõttele, olenevalt sellest, kas lahkuja on good leaver või bad leaver?• Kvalifitseeritud häälteenamuse mehhanism. Nagu eespool kirjeldatud, võib tekkida vajadus osanike lepingu sätteid muuta. Seega peaks leping sisaldama sätteid selle kohta, et lepingut võib ummikseisude vältimiseks muuta otsusega, mis on tehtud kokkulepitud kvalifitseeritud häälteenamusega.• Osade võõrandamine ja koormamine. Iga aktsionäride leping peaks sisaldama piiranguid asutaja osade võõrandamise kohta ja reegleid selle kohta, mis juhtub siis, kui osanik tahab oma osad võõrandada (ostueesõigus, kaasamüügiõigused ja -kohustused).• Konkurentsipiirangud kaasasutajatele. Optsioonifond. Enamikul iduettevõtetel on ettevõtte tähtsaimatele töötajatele mõeldud optsiooniprogramm. Et sellega kaasneb uute osade välja laskmine, peaks aktsionäride leping hõlmama teatud reegleid sellegi kohta.Samuti peab silmas pidama seda, et paljude küsimuste reguleerimisel tuleb järgida teatud turustandardeid. Kui neist kinni ei peeta, ei ole investorid tavaliselt nõus investeerima enne, kui muudetakse osanike lepingut.

Õigusküsimustega tegelemine on idufirmale väga tähtis. Asutajad peaksid siiski leidma õige tasakaalu osanike lepingu üle peetavateks läbirääkimisteks kuluvate vahendite ja võimaliku tulemuse vahel. Pole mingit mõtet raisata kaht kuud läbirääkimisteks lepingu üle, mida tuleb mõne kuu pärast muuta, kui selle asemel oleks võinud samal ajal arendada oma põhitegevust. Kuigi õiget tasakaalu võib olla keeruline leida tuleb põhiküsimusi puudutavasse osanike lepingusse suhtuda kui iduettevõtte edu ühte nurgakivisse.