2. september 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kütt: Avaandmed on "vitamiinid", mitte "valuvaigistid"

Avaliku teabe seadus ütleb, et 2015. aasta 1. jaanuariks peab olema tagatud tasuta juurdepääs andmekogude avaandmetele masinloetaval kujul. Kuidas valmistuda, räägib RIA nõunik Andres Kütt.

Nii Euroopa Liit kui ka Eesti otsivad viise muuta valitsemist läbipaistvamaks ning tagada oma kodanike õiguste kaitse ka uues, kiiresti muutuvas, digitaalses keskkonnas. Seetõttu on avaandmed järjest rohkem tähelepanu saamas.

Avaandmete Rohelise Raamatu definitsiooni järgi on avaandmeteks masinloetavad digitaalsed andmed, mis on tasuta ning piiranguteta kättesaadavad. Organisatsioonid toodavad ja talletavad suures koguses andmeid, mis mängivad olulist rolli kriitilistes äriprotsessides. Seetõttu on andmete avamiseks ühest küljest palju eri võimalusi ning teisalt on sel valikul organisatsioonile oluline mõju. Järelikult tuleb enne avaandmetega tegelemist kokku leppida tegevuse eesmärk. Kas sihiks on lihtne seaduse täitmine, innovatsioon või kasutaja vajaduste rahuldamine mõjutab ta oluliselt tehtavaid tehnilisi ja organisatsioonilisi valikuid.

Eesmärgi sõnastamisel tuleks arvesse võtta nii soovitavat kui praegust olukorda. Hetkeolukord on aga selline, et väga suure tõenäosusega organisatsioonid juba tegelevad andmete avamisega. Internet on täis kõikvõimalikke roboteid, kes otsivad ja töötlevad avalikult kättesaadavaid andmeid. Mõned neist automaatidest on kasulikud, näiteks koostavad Google, Wolframalpha ja teised sel viisil avalikke veebilehti kasutades mahukaid faktibaase pakkumaks otsinguteenust. Teised automaadid on kas neutraalsed või lausa kahjulikud otsides erinevaid turvaprobleeme ning neid ära kasutades. Enamasti pole organisatsioonidel arusaama neid külastavate robotite vajadustest ning eraldatavatest andmetest, seega puudub ka võimalus andmevahetust suunata ning veenduda, et kõigest on õigesti aru saadud. Olukord on mõistlik kontrolli alla võtta pakkudes selge dokumenteeritud struktuuriga ning kontrollitud kvaliteediga avaandmeid.

Teine eesmärgistamise puhul oluline tõdemus on arusaam „vitamiinidest” ja „valuvaigistitest”. Vitamiinideks nimetatakse teenuseid, mis erinevalt valuvaigistitest suurendavad kasutaja heaolu, kuid millede ära jäämine ei põhjusta kohest, otsest ja valusat tagajärge. Vähemalt meie kontekstis avaandmete näol enamasti tegemist vitamiinidega, on vähe organisatsioone kelle jaoks on tegemist eksistentsiaalse küsimusega. Seetõttu on avaandmete puhul keeruline eristada tajutud vajadust tegelikust ning suhteliselt väheolulised tõkked nagu ebaselge dokumentatsioon või ebaloogiline andmete struktuur võivad omada andmete reaalsele kasutatavusele olulist mõju.

Kolmandaks avaandmete oluliseks aspektiks on nendega seotud riskid. Kindlasti on andmete avalikuks tegemise puhul tegemist tavapärase veebiliidesega koos sellest tulenevate turvariskidega. Kuid lisaks ohule andmete pakkujale, on avaandmetega seotud riskid ka andmete kasutajatele. Üheks selliseks on „kaevu mürgitamise” risk. Oletame näiteks, et avalikult saadaolevas telefoniraamatus on MTÜ Dokumendihaldurite Ühingu telefoninumber ründaja poolt asendatud mõne teise MTÜ omaga. Sedalaadi ründe mõju dokumendihalduritele oleks oluline, kuid andmete pakkujal oleks rünnet keeruline kui mitte võimatu avastada isegi eeldusel, et telefonikõnede lakkamine õnnestub siduda avaandmetega. Tegu on küll lihtsa näitega, kuid meditsiini- ja finantsvaldkonnas on andmete pahatahtlik muutmine potentsiaalselt fataalse mõjuga.

Korrektselt eesmärgistatud ning läbi mõeldud andmete avamine võib nii organisatsioonile kui ka ühiskonnale tervikuna palju head teha, tõsi on ka vastupidine. Avaandmed on muutumas meie infosüsteemide oluliseks osaks, hoolega kaaludes on kahtlemata tegu positiivse muutusega.

Autor: Andres Kütt

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755