Riik võiks tarkvara hankida teenusena

Kõiki IKTga seotud teenuseid, mida me Eestis kasutame, ei pea riik sugugi enesele ostma ega iga riigi- või kohaliku asutuse keldris serveris hoidma, kirjutab Upsteem.com asutaja ja juht Karl Laas.

Riigiametites võiks kasutada tarkvara teenusena ning võimas innovatsioonimootor oleks, kui riik oskaks selliseid teenuseid osta.

Eesti kui e-riik on loonud enesele palju lahendusi, mis on omased ainult meile. Meie kui riigi edulugu on selliste lahendustega seotud. Need asjad on „meie omad“ - nagu ID-kaart, x-tee või elektroonilised valimised. Neid asju hoiame kõik koos korras ja hooldame meie ühistest vahenditest.

Tavapäraselt ostab riik enesele asju kas mõne tarkvaratootja litsentside näol või tellib valmistoote loomise vastavalt oma soovidele. Loodud lahendused jäävad riigile ning neid asutakse haldama ja hooldama, kulutades selleks maksumaksja raha.
Tänapäeval levib aga järjest enam erinevaid tarkvara kasutamise ja ostmise mudeleid. Pilve on kolinud isegi Microsoft - kogu kontoritarkvara paketti on võimalik kasutada pilvepõhiselt.

Tarkvaratootjad, kes on loonud mõnes spetsiifilises valdkonnas oma lahendusi, kolivad samuti järjest rohkem internetti ja pilve peale. Tarkvara pakutakse teenusena, mida saab pidevalt internetis kasutada.

Teenuse osutajale annab selline lahendus võimaluse jõuda pea piiramatu arvu potentsiaalsete klientideni ning samal ajal on võimalus pakkuda oma tootele professionaalset kasutajatuge. Arendaja jaoks on lisaboonus, et parendused ja täiendused tarkvaras jõuavad kohe kõikide klientideni. Teenuse mudeli alusel pakutavasse tootesse ühinevad sadade klientide unistused kvaliteetsest ja parimal praktikal põhinevast lahendusest.

Teenusepõhist tarkvara on enamasti odavam kasutada kui n-ö majasisest lahendust, kuna ära jäävad tarkvara haldamisega ning tihti ka kasutajatoe ja koolitusega seotud mured ja kulud. Selge on ka see, et kogu investeeringut ei ole tarvis korraga teha.

Selliste teenuste hankimine on aga riigisektoris raskendatud. Tekib terve rida esmapilgul kaelamurdvaid küsimusi. Näiteks kelle omad on andmed, kas neid saab tagasi jne. Enamik selliseid küsimusi on aga lahendatavad kas auditeerimiste või garantiide abil. Kõige tavalisemal juhul on hirmul suured silmad.

Teenuse osutamise mudeli alusel lahenduste kasutamine Eesti riigisektoris on üldjuhul raskendatud, kuna me ei ole hankemenetluse raames harjunud mõtlema võimalusele tarkvara rentida.

Innovatsioon on uus viis asju teha. Uuendus. Ettevõtjad ootavad Eesti riigilt ka selles vallas samme, et riik oleks kodumaistele ettevõtjatele partneriks. Mitte ainult nendele ettevõtetele, kes müüvad riigile programmeerimise tagumiktunde.

Meile meeldib rääkida spinn-off´idest ja start-up´idest. Olgu start-up´i puhul tegemist kas või spinn-off´iga, käib start-up´i juurde toote loomine. Start-up´id on tootekeskesed ning orienteeritud selle müügile globaalsel turul. Hea on aga kodust algust teha. Eesti riik toetab start-up´e läbi EASi meetmete. Põhiline küsimus meetmetoetuste saamisel on aga turustuses – kuidas ja kellele te müüte. Otsemüügis on aga esimene küsimus alati, kellele te olete juba müünud.

Olgem siis uuenduslikud ja mõelgem välja hankemehhanismid ka meie oma (teenusepõhistele) toodetele. Me säästame nii raha ja aitame ka kodumaiseid ettevõtteid välisturule. Miks näiteks ei võiks Eesti sõjavägi mõõta kõiki sõdurpoisse Fits-me proovikabiinis jne. Kokkuvõttes on nii võimalik luua kohapeal uusi tooteid ja tuua Eestisse raha juurde.

Osale arutelus

  • Peep Talimaa, Karl Laas

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Arvamused

Teabevara