Autor: Merlin Mägi • 26. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1.    Mis toimub eksporditurgudel, milliseid trende olete täheldanud?

IT toodete ja teenuste pakkuja valikul muutub teenusepakkuja füüsiline asukoht järjest vähemoluliseks. Teenusepakkujat ei valita füüsilise asukoha järgi, vaid teenuse või toote kvaliteedi alusel. Trendina tähendab see seda, et üle maailma on kõigil järjest kiiremini ja odavamalt võimalus eksporditurgudele jõuda, aga ka seda, et teenusepakkujatel tuleb enda valdkonnas konkureerida kogu maailma parimatega.

2.    Kuhu on pilveteenused arenemas?

Suhtleme palju pilveteenuste pakkujatega. Nende "köögipoolel" näeme, et ülal viidatud tugevnev konkurents ja vajadus pakutavat teenust järjest kiiremini arendada survestab teenusepakkujaid uusi tarkvaraversioone järjest kiiremini välja laskma. Tarkvara arendamiseks ei ole enam kuid ja aastaid aega – iga koodirea "riiulis" hoidmine ja selle kasutajate kätte andmisega venitamine on kulu. Kui uus kood on kasutajate käes, on võimalik jälgida, kuidas kasutajad uut funktsiooni kasutavad, tagasisidet koguda ja järgmisi parendusi teha. Täna teeb trend järjest väiksemaid tarkvarauuendusi järjest tihedamini lansseerida alles esimesi vaevalisi samme, sest vajab võrreldes senise suurte moodulite kaupa funktsioonide loomise ja testimisega märgatavaid kultuurimuutusi arendustiimides. Usun aga, et juba 3-5 aasta pärast on pigem normaalne, et toodangusüsteemides tehakse tarkvarauuendusi mitu korda päevas.

Teine trend, millest teenusepakkujad on aru saamas, on funktsionaalsuse kõrval järjest enam teenuse toimimise kiiruse peale mõtlemine. Konkurentidelt klientide ülemeelitamiseks ei piisa enam heast funktsionaalsusest, vaid pakutav tarkvarateenus peab olema ka kiire. Järjest enam teevad arendustiimid investeeringuid, et tarkvara loojad ja administraatorid saaksid aru, mis mõjutab tarkvarateenuse kiirust ja oskaksid pidevalt töökiirust tõsta.

Need kaks trendi panustavad ka Plumbri äri kasvamisse – meie toode aitab ettevõtetel tarkvara töökvaliteeti ja kiirust mõjutavaid faktoreid mõista ja kiire arendustöö käigus tekkivad vead automaatselt kinni püüda. Plumbr oskab vigu automaatselt analüüsida ning nende juurpõhjused leida – tulemusena väheneb jõudlusprobleemide arv ja suureneb tarkvara võime kasutajaid kiiresti ja sujuvalt teenindada.

3.    Millest plaanid rääkida konverentsil?

Räägin meie kogemusest Plumbri loomisel ja viimisel välisturgudele. Tänaseks on meie tiimis 15 inimest ja maksvaid kliente on 29 riigist, neist pooled USA-st. Oleme ettevõtte arendamisel palju õppinud ja vigu teinud – usun, et meie teekond on olnud piisavalt huvitav, et seda kogemust ka teistega jagada.

4.    Mis on IT-juhi visioon järgmiseks aastaks?

Nii kliendid kui sisetarbijad (ettevõtte töötajad) elavad järjest kiiremat elu ja neil on üha vähem aega IT süsteemide tundmaõppimiseks ja nende järel ootamiseks. Et täita süsteemikasutajate homseid ootusi pidevalt areneva, hästi ja kiiresti toimiva infosüsteemi osas, tasub juba täna hakata tarkvara arendamise ja käitlemise protsesse analüüsima. Millised tegevused on vaja ajaliselt varasemaks tuua, et vigade avastamine toimuks kiiremini ja parandamine oleks odavam? Kus on arendusprotsessi pudelikaelad, mis takistavad kogu tsükli kiirendamist? Milliseid samme tarkvara arendamise ja käitlemise protsessides saaks edaspidi paralleelselt/pidevalt läbi viia ja automatiseerida?

Plumbr leiutas tehnoloogia, mis leiab automaatselt üles IT-süsteemides olevad probleemid ning juhendab arendajaid nende ennetamisel ja lahendamisel. 15 töötajaga Plumbri tarkvara kasutab sadu klienti, kellest pooled on USA-st. Klientide hulgas on näiteks NATO, Dell, TeliaSonera, HBO, SEB Eesti, Cybernetica ja Nortal. 2013.a. lõpus kaasas Eesti idufirma Plumbr  miljoni dollari (750 000 euro) väärtuses uusi investeeringuid.

IKT Aastakonverents 2014 Aeg: 14.10.2014:Original Sokos Hotel Viru Konverentsikeskus: IT ettevõtjad, tippjuhid, IT juhid, IT arhitektid, arendusjuhid, turvajuhid, projektijuhid, turundusjuhid, osakonnajuhid., milleks on:

Koht

Eriti oodatud

Aastakonverentsi kava koostamisel on silmas peetud hetke “kuumimaid” teemasid IKT sektoris

• Big Data• Pilveteenused• Mobiilsed kanalid• Turvalisus

Iga teemaploki avab IKT sektoris tuntud välisesineja, kes annab konverentsile ka rahvusvahelise mõõtme. Vaadeldakse globaalseid trende IT-maailmas, käsitletakse pilveteenuste eeliseid ja õiguslikku regulatsiooni, Big Data lähenemist ning palju muud., sealhulgas riigiasutused (osakondade ja talituste juhid), erasektor (IT juhid, osakondade juhid, arendusjuhid, direktorid).08.45 – 09.20 Registreerimine ja hommikukohv, ITuudised.ee juht ning Rudolf Osman, Eesti pilvetehnoloogia meetup’i korraldaja ja Äripäeva teemaveebide juht., majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantsler, Briti IT visionäär, Egg ja Zopa asutaja  ning The Foundationi partner, Plumbri juht, RIA nõunik

Konverents on suunatud IKT ettevõtete juhtidele ja kõigile, kes puutuvad oma töös kokku IT arendusprojektidega

Konverentsi programm:

09.20 – 09.30 Moderaatorite avasõnad, ülevaade päevakavast ja sissejuhatus teemasse. Merlin Mägi

09.30 – 09.40 Konverentsi avasõnadTaavi Kotka

09.40 - 10.00 Äripäeva Tehnoloogia TOP võitjate autasustamineSESSIOON 1: INSPIRATSIOON

10.00 – 10.45 Globaalsed trendid IT-maailmasJames Alexander

10.45 – 11.15 Eesti IT ettevõtte kogemused eksporditurgudel: PlumbrPriit Potter

11.15 - 12.00 Mis tõi meid siia ja kuidas edasi?Andres Kütt

12.00 - 13.00 Lõunapaus, Nortali Big Data konsultant, Compare the Cloud (UK), LEXTALi vandeadvokaat, Burn The Sky rajaja ja autor (UK), Swedbanki turundusdirektor, EMTA peadirektor, SEB Panga Balti IT arenduse juht, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor (km-ga 238,80 eurot). Alates 1. oktoobrist kehtib tavahind 269 eurot (km-ga 322,80 eurot)...

SESSIOON 2: BIG DATA

13.00 - 13.45 Eesti vaade: Mida peavad Eesti ettevõtted Big Data-st teadma? Praktilised näited Big Data kasutamisest finantssektorisLauri Ilison

13.45 – 14.45 SESSIOON 3: PILVETEENUSED

Kuidas pilveteenused suurendavad organisatsioonide produktiivsust.Neil Cattermull

Eesti vaade: Pilveteenuste õiguslik regulatsioonTiina Pukk

14.45 - 15.05 Kohvipaus15.05 – 16.00 SESSIOON 4: MOBIIL

Kuidas kohandada oma äri mobiilse maailmaga?Rob Thurner

Eesti case study: SwedbankArno Pae

16.00 – 16.45 SESSIOON 5:  IT & TURVALISUS

Vestlusringis osalevad:

Marek Helm

Ain Rasva

Jaan Priisalu

16.45 Kokkuvõtted, konverentsi lõppKonverentsi soodushind kuni 30. september on 199 eurot

Registreeri siin

Lisainfo: Merlin Mägi, telefon 6670 302 või kirjutades [email protected]