Autor: Merlin Mägi • 10. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Enamik eestlaseid kasutab nii tööks kui isiklikuks tarbeks sama nutitelefoni, tundmata enda ettevõtte IT-turvalisuse eeskirja – 78 protsenti eestlastest kasutab sama seadet ning 62 protsenti ei ole kursis IT-turvalisuse reeglitega.

Samsung Electronics Baltics ärisuuna müügijuhi Martin Sarapi sõnul kasutab enamik töötajad enda initsiatiivil sama seadet nii tööks kui isiklikeks toimingutes, kuid see võib kujutada ohtu nende tööandjate infosüsteemidele. “Töötajate isiklikud mobiiltelefonid, tahvel- ja sülearvutid on ettevõtete jaoks nii-öelda “hall tsoon”, mille tööks kasutamisega kaasnevaid riske ei ole veel piisavalt teadvustatud,” ütles Sarap.

Uuringu tulemused näitavad, et hoolimata võimalikest turvalisusriskidest, toob tehnoloogiaga kaasnev vabadus töötajate hinnangul ettevõttele kasu.  Ligi pooled eestlastest, lätlastest ja leedulastest arvavad, et sama seadme kasutamisest tulenev mobiilsus ja ligipääs töömaterjalidele muudab neid produktiivsemaks.

"Iseenesest on see põnev, et töötajad tahavad pidevat ligipääsu töömaterjalidele ka distantsilt, sest see annab neile suurema vabaduse planeerida enda aega, trajektoore ja tegelikult suurendab nende rahulolu töökohaga. Samas on uuringu tulemused omamoodi meeldetuletus nii tööandjatele kui töötajatele, et sellistesse andmetesse peab suhtuma piisava ettevaatusega ja neid kaitsma,” kommenteeris Gfk Eesti divisjoni juht Jana Bruns.

Uuringust Samsung LIVING Business selgub, et IT-riskide ennetamisel on mitmed ettevõtted pidanud lahenduseks pigem töötajatele piirangute kehtestamist kui enda süsteemide turvalisemaks muutmist. 20 protsenti eestlastest ning 30 protsenti lätlastest ja leedulastest vastas, et tööandja piirab nende ligipääsu teatud lehekülgedele ja programmidele.

“Piirangud ei ole üldjuhul lahenduseks, kes tahab, leiab võimaluse neid eirata ja piirangud eemaldada. Eestis murrab oma tööandja seatud piiranguid iga kümnes inimene, Lätis ja Leedus peaaegu iga viies. Antud juhul oleks lahendus alustada ettevõtte infoturbe tugevdamisest,” ütles BDA Consulting partner ja vanemkonsultant Elmo Puidet uuringu esitlusel.

Uuringu tulemused näitavad, et ka töötajad ise ei kaitse oma seadmeid piisavalt. Kuigi nutitelefon on levinuim tööd ja eraelu ühendav seade,  kasutab vaid 62 protsenti inimestest sellel mingisugust kaitsemehhanismi – tavapäraselt parooli. Samas tunnistasid enam kui pooled vastanutest, et jagavad oma tööga seotud seadmeid ka teiste kasutajatega, peamiselt partneri, abikaasa või lastega, mis tähendab, et seadmes olevad andmed on ka neile kättesaadavad.

Uuringu Samsung LIVING Business eesmärk on analüüsida eestlaste, lätlaste ja leedulaste töötamisharjumusi ning riske ja eeliseid, mida toob endaga kaasa sama seadme kasutamine nii tööks kui isiklikuks tarbeks. Uuring viidi turu-uuringute firma GfK poolt läbi augustis, kasutades CAWI veebiküsitlusmeetodit. Uuringus osales 1669 inimest kolmest Balti riigist.