Autor: Merlin Mägi • 27. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konverentsil osalesid avaliku- ja erasektori esindajad Poolast, Eestist, Leedust, Rootsist, Saksamaalt ja Norrast. Sõnavõttude ja ettekannete peamiseks teemaks oli andmevahetus ja selle olulisus digitaalse arengu ja koostöö valguses.

E-riigi ja e-teenuste osas pakkus konverentsil osalejatele erilist huvi see, kuidas Eesti on vähendanud avaliku sektori kulutusi ja paberimajandust läbi e-teenuste. Uute tehnoloogiate kaasamine riigi juhtimisse ja teenustesse on Eestil võimaldanud lisaks kulude vähendamisele muuta kodanikule riigiga suhtlemine oluliselt mugavamaks ja kiiremaks. See on valdkond, milles on teistel riikidel Eestilt palju õppida.

Muuhulgas tutvustati osalejatele e-teenuste raames teenuste ja infovahetusega seotud seadusandlust, ID-kaarti, e-valimist, e-maksuametit ja tuludeklaratsiooni, X-teed, e-pangandust ning riigiasutuste elektroonilisi lahendusi, mis on suunatud nii töötajatele kui ka kodanikele.

Kuid Eesti kodanik ei ole ainuke, kes saab osa Eesti riigi e-teenustest. Lisaks lihtsustavad Eesti e-teenused elu ka välisriikide kodanikel, kes Eesti riigi E-residendid. E-resident on isik, kellele Eesti loob tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja annab välja digitaalse isikutunnistuse. E-resident saab võimaluse kasutada kõiki Eesti e-teenuseid, sealhulgas näiteks digitaalselt allkirja ja e-maksuametit.

"E-residendiks olemine soodustab välisinvesteeringute kasvu Eesti suunal, kuna välisriigi kodanik ei pea äritegevuse alustamiseks Eestis või e-teenuste tarbimiseks Eestisse tulema. Seetõttu on oluline, et info e-residentsuse kohta jõuaks kiirelt ka välisriigi ettevõtjateni," lisab Võru maavanem Andres Kõiv.