Autor: Merlin Mägi • 28. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lepik käsitles oma ettekandes globaalseid trende majanduses ja tehnosiirdes. “Tervisetehnoloogiate abil saabuv innovatsioon on maailmas järgneval kümnendil kindlasti väga ulatuslik. Näiteks liiguvad maailmas kulutused üha enam ravilt diagnoosile ja ennetusele, kus tehnoloogiate rakendamine mängib suurt rolli. Eestil on siinkohal valik, kas suunata oma ressursid nende valdkondade arendamisse ning olla eestvedaja või minna tarbida teiste poolt toodetud innovatsiooni,” rääkis Lepik.

Lepiku sõnul on nutika spetsialiseerumise eesmärgiks leida igas valdkonnas täpsed tegevused, mis on vajalikud, et tehnoloogiate toel Eestis majandusse struktuurimuutus tuua. “Iga valdkond on loomult erinev, seetõttu on Arengufond analüüsinud neid eraldi. Detsembris avaldame valdkondlikud raportid, milles on välja toodud nii valdkonna arengut takistavad barjäärid kui ka konkreetsed tegevused, mis neid ületada aitaksid,” ütles Lepik.

Arengufondi tervisetehnoloogiate valdkonna juht Kaja Kuivjõgi rääkis vajlikkusest avada e-tervise valdkond erakapitalile. “Eesti on biotehnoloogia kui teadusvaldkonna mõistes maailma tipus, ettevõtlussektor selles vallas on aga noor ja kujunev ning suure potentsiaaliga. Ent riik ei pea tingimata olema innovatsiooni eestvedaja – riigi võimalused seda valdkonda arendada on piiratud. Oluline on kaasata biotehnoloogia ning e-tervise arengusse erakapitali, selleks on vajalik avada uutele teenusepakkujatele turg,” rõhutas Kuivjõgi.

 E-tervise puhul näeb Kuivjõgi suurimat võimalust Eesti e-riigi taristu kasutamises, et kaasata inimesed tervise ennetustegevusse ning tehnoloogia abil arstide ja õdede tööd vähendada. “Üks olulisemaid samme oleks inimesekeskse e-tervise platvormi loomine, mis võimaldaks kahesuunalist suhtlust arsti ja patsiendi vahel ning suurendaks inimese omavastutust tervise valdkonnas. Samuti peaksime püüdma delegeerida arstide ja õdede koormust võimalikult palju tehnoloogiale, vabastades nende aega ja parandades teenuse kättesaadavust,” rääkis Kuivjõgi.

Konverents “Nutikas spetsialiseerumine – tervisetehnoloogiad” on osa ETTBio (Effective Technology Transfer in Biotechnology) projektist, mille eesmärk on selgitada välja, vahetada ja jagada häid kogemusi, mis võimaldavad edukat ja tõhusat tehnosiirde toimumist biotehnoloogia sfääris.