Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev • 4. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koostöö Kogu tutvustas eile riigipidamise kava, mille eesmärk on kogu enda sõnul lihtsama, läbipaistvama, loogilisema ja konkreetselt Eestile sobiva riigi töökorralduse väljatöötamine.

Ühe olulisema punktina oma kavas näeb Kogu avaliku sektori töötajate arvu vähendamist. Pea iga viies tööealine elanik töötab valitsussektori asutuses, see tähendab riigieelarvest ülalpeetavas keskvalitsuse või kohaliku omavalitsuse asutuses. Et valitsussektor ei nõuaks proportsionaalselt üha suuremat hulka tööjõust, tuleb riigi töö korraldada ümber selliselt, et saaks riigi põhifunktsioone täita senisest vähema hulga avaliku sektori tööjõuga. Selleks tuleb hakata asju tegema teisiti, targemini ja vähem, seisab kavas.

Kuigi valitsussektori töötajate osakaal on Eestis suhteliselt kõrge, siis valitsussektori kogukulude osakaal SKPst on jällegi Euroopa Liidu keskmisest madalam. Euroopa Liidu (28 liikmesriigi) keskmine valitsussektori kogukulude osakaal oli 2012. aastal 49,3% SKPst, Eestis 39,5%. 2006. aastal oli sama näitaja Euroopa Liidu (27 liikmesriigi) keskmisena 46,2%, Eestis 33,6%.

Võrreldes teiste kõrgelt arenenud riikidega on Eesti valitsussektori üldised kogukulud madalad, tööjõukulu keskmisel tasemel. Töötajaid on valitsussektoris suhteliselt palju, keskmine töötasu töötajate kohta madal.

Koostöö Kogu arvates tuleks luua valitsuses IT-ministri koht (nt üks mitmest MKM juhtivast ministrist), kellel on justiitsministri ja rahandusministriga sarnased hoovad ministeeriumide tegevuse koordineerimiseks. Kogu hinnangul tuleks suurendada ka peaministri volitusi.

Riigikogu liikmete arvu Kogu ei vähendaks, küll aga muudaks senist töökorraldust. Riigikogu liikmetel võimaldataks jätkata senist professionaalset tegevust. Selleks enamik töökohapiiranguid kaotatakse.

Töökohapiirangutest peavad kindlasti jääma võimude lahususe ja tasakaalustatuse seisukohalt olulised. See tähendab näiteks, et riigikogu liige ei tohi olla samal ajal president ega teda teenindav ametnik, kohtunik ja kohtuametnik, õiguskantsler ja tema ametnikud, riigikontrolör ja tema ametnikud. Kaalumist vajab, kas valitsuse liikmed ja täitevvõimu ametnikud võiksid samal ajal olla riigikogu liikmed.

Kogu muudaks riigikogu tööaega. Korralised istungjärgud toimuksid näiteks kord kuus kokku viis päeva.

Riigipidamise kava tervikteksti saad lugeda siit.

Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu on presidendi otsusega 2007. aastal asutatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik.

Autor: Äripäev .