Autor: Tiit Parts • 8. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimesed ei osta enam kassette ja CD-sid muusikaga, vaid seda kuulatakse otse Youtube’ist või Deezerist ja sarnaselt on ettevõtted oma info ja tarkvara laadinud pilve.

Paharetil on kas füüsiliselt või üle võrgu lihtsam pääseda ligi toa nurgas asuvale serverile kui näiteks mõne suurfirma Hongkongis või Hannoveris asuvale serverikeskusele. Andmed on pilves paremini kaitstud, neist on varukoopiad ja nende sisu on hajutatud eri asukohtade vahel ning ühest serverist pole tavaliselt võimalik kogu infot kätte saada.

Nagu Microsoft 365 puhul, siis ei osteta ja salvestata tänapäeval tarkvara enam masinasse, vaid seda saab ka rentida ja pilves kasutada.

Pilve kasuks räägib, et ettevõte ei pea ostma serverit, mis paari aastaga vananeb. Ei pea palkama IT-meest. Ei pea hoidma erinevat tugiriistvara või ostma korraga tarkvara välja ja ise uuendusi tegema. Pilves on kõik lihtsam – see on nagu kasutusliisinguga auto, kui pole enam vaja, siis lõpetad lepingu ja kõik.

Allesjääva raha saab kasutada ettevõtte arendamiseks, mitte programmide ostmiseks. Prognoosi kohaselt on pilveteenustele ülemineku rahaline efekt Euroopa riikidele aastatel 2010 – 2015 763 miljardit eurot ja aitab luua regioonis 800 000 uut töökohta aastas.