Autor: Merlin Mägi • 11. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskmiselt kasutab erinevaid toiminguid/tegevusi nutiseadmete kaitsmiseks ca 50-60% ja iga toimingu juures on ca 35-45% nutikasutajaid, kes seda oluliseks ei pea. To~ena¨oliselt on igal kasutajal va¨lja kujunenud teatud harjumused ja u¨ksikud ka¨itumismustrid. Niikaua, kuni ei ole kommunikeeritud selget infot selles osas, millised on o~iged ka¨itumismallid ja miks ta¨pselt u¨he vo~i teise toimingu tegemine on vajalik, ei saa ka loota, et ka¨itumine muutub.

Ca 60% lastest ja 40% 15+ nutikasutajatest ei tunne end ku¨berkuritegevuse ohtudest eriti ha¨sti informeerituna. Informeeritus on madalam naiste, muust rahvusest elanike hulgas ja vanemates vanuseru¨hmades (35+). Samas ei ole ka 64% lastest ja 43% u¨hegi ku¨berkuritegevuse liigiga ise kokku puutunud ja seeto~ttu ei ole ka riskitaju elanikkonnas ku¨berkuritegevuse suhtes eriti ko~rge (mo~lemas sihtru¨hmas kardab umbes kaks inimest viiest, et neid vo~ib ku¨bermaailmas ka midagi ohustada).

Nutiseadmete kasutajaid Eesti 6+ elanikkonna hulgas on ca 52%, mis näitab, et vaatamata nutiseadmete lühikesele ajaloole, kasutab ta¨naseks pa¨evaks juba iga teine elanik va¨hemalt mingi sagedusega kas nutitelefoni, tahvelarvutit vo~i mo~lemat.

Kui nutitelefon on pigem isiklikus kasutuses, siis tahvelarvuti on sageli ka perekasutuses. See ta¨hendab u¨htlasi seda, et kasutajanimed ja ligipa¨a¨suparoolid on sageli mitme inimese kasutuses. Erinevate kasutajakontode tegemist erinevatele kasutajatele ei peeta u¨ldiselt vajalikuks ja u¨he ja sama konto kasutamises mingit ohtu ei tajuta.

Teoreetilised teadmised selle kohta, kuidas nutiseadmetega peaks u¨mber ka¨ima, on 15-aastaste ja vanemate nutikasutajate hulgas heal tasemel. Samas praktikasse need teadmised sageli ei jo~ua. Nende hulgas, kes teadlikult ka¨ituvad ebaturvaliselt, on po~hjuseks esmajoones see, et erinevad turvalisust suurendavad tegevused (nt paroolide regulaarne vahetamine, andmete varundamine seadmest va¨lja, tarkvara uuendamine) ei tundu olulised. Samas ei peeta nende tegevuste sooritamist eriti keeruliseks. Ko~ige keerulisem tundub enda isikuandmete ja isiklike andmete kaitsmine, kuid ka selles osas na¨eb probleeme vaid 30% nutikasutajatest. Samas tuleb ka silmas pidada, et isikuandmete kaitsmine vo~ib ta¨hendada erinevate inimeste jaoks erinevaid asju.

Loe uuringu tervikteksti siit.