Ligi pooled nutiseadmete kasutajatest ei pea turvalisust oluliseks

Nutikaitse 2017 programmi raames valmis uuring nutiseadmete kasutajate turvateadlikkusest ja turvalisest käitumisest, mille kohaselt ligi 45% nutiseadmete kasutajatest ei pea nutiseadmetes turvalisust oluliseks.

Keskmiselt kasutab erinevaid toiminguid/tegevusi nutiseadmete kaitsmiseks ca 50-60% ja iga toimingu juures on ca 35-45% nutikasutajaid, kes seda oluliseks ei pea. To~ena¨oliselt on igal kasutajal va¨lja kujunenud teatud harjumused ja u¨ksikud ka¨itumismustrid. Niikaua, kuni ei ole kommunikeeritud selget infot selles osas, millised on o~iged ka¨itumismallid ja miks ta¨pselt u¨he vo~i teise toimingu tegemine on vajalik, ei saa ka loota, et ka¨itumine muutub.

Ca 60% lastest ja 40% 15+ nutikasutajatest ei tunne end ku¨berkuritegevuse ohtudest eriti ha¨sti informeerituna. Informeeritus on madalam naiste, muust rahvusest elanike hulgas ja vanemates vanuseru¨hmades (35+). Samas ei ole ka 64% lastest ja 43% u¨hegi ku¨berkuritegevuse liigiga ise kokku puutunud ja seeto~ttu ei ole ka riskitaju elanikkonnas ku¨berkuritegevuse suhtes eriti ko~rge (mo~lemas sihtru¨hmas kardab umbes kaks inimest viiest, et neid vo~ib ku¨bermaailmas ka midagi ohustada).

Nutiseadmete kasutajaid Eesti 6+ elanikkonna hulgas on ca 52%, mis näitab, et vaatamata nutiseadmete lühikesele ajaloole, kasutab ta¨naseks pa¨evaks juba iga teine elanik va¨hemalt mingi sagedusega kas nutitelefoni, tahvelarvutit vo~i mo~lemat.

Kui nutitelefon on pigem isiklikus kasutuses, siis tahvelarvuti on sageli ka perekasutuses. See ta¨hendab u¨htlasi seda, et kasutajanimed ja ligipa¨a¨suparoolid on sageli mitme inimese kasutuses. Erinevate kasutajakontode tegemist erinevatele kasutajatele ei peeta u¨ldiselt vajalikuks ja u¨he ja sama konto kasutamises mingit ohtu ei tajuta.

Teoreetilised teadmised selle kohta, kuidas nutiseadmetega peaks u¨mber ka¨ima, on 15-aastaste ja vanemate nutikasutajate hulgas heal tasemel. Samas praktikasse need teadmised sageli ei jo~ua. Nende hulgas, kes teadlikult ka¨ituvad ebaturvaliselt, on po~hjuseks esmajoones see, et erinevad turvalisust suurendavad tegevused (nt paroolide regulaarne vahetamine, andmete varundamine seadmest va¨lja, tarkvara uuendamine) ei tundu olulised. Samas ei peeta nende tegevuste sooritamist eriti keeruliseks. Ko~ige keerulisem tundub enda isikuandmete ja isiklike andmete kaitsmine, kuid ka selles osas na¨eb probleeme vaid 30% nutikasutajatest. Samas tuleb ka silmas pidada, et isikuandmete kaitsmine vo~ib ta¨hendada erinevate inimeste jaoks erinevaid asju.

Loe uuringu tervikteksti siit.

Osale arutelus

  • Merlin Mägi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Itella Estonia otsib ÄRIPROTSESSIDE ARENDUSJUHTI

Itella Estonia OÜ

17. detsember 2017

ADM Interactive otsib PHP VANEMARENDAJAT

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Arvamused

Teabevara