Maksu- ja Tolliameti peadirektori intervjuu

Üle tüki aja on Maksu- ja Tolliametil (MTA) olnud IT arenduste osas märkimisväärne aasta.

Suvel käiku läinud töötamise registrit ning detsembris käivitunud uut käibemaksudeklaratsiooni lisa võib lugeda viimase kümne aasta suurima mõjuga projektide hulka. ITuudistele antud intervjuus võtab MTA peadirektor Marek Helm kokku olulisemad saavutused, põhimõtted ja tulevikuplaanid MTA IT arenduste osas.

Kumb on sinu meelest MTA-t paremini iseloomustav väide – kas MTA on organisatsioon, mis on muutunud tänu IT-le või on MTA organisatsioon, kes on IT-d maksimaalselt enda kasuks ära kasutanud?

Ma arvan, et mõlemad väited on õiged. MTA on muutunud, sest need võimalused on tekkinud tänu IT-le – eeskätt juba 90ndate lõpus tekkinud ideena ja 2000ndate alguses käivitunud e-maksuameti näol. Teistpidi oleme IT-d ka ära kasutanud organisatsiooni huvides. Enne MTA loomist oli Maksuametis ja Tolliametis kokku üle 3000 inimese, aga nüüd on inimesi pisut üle 1500. Kõik asutused, kes pakuvad avalikke teenuseid, võiks vaadata, kas kümne aasta jooksul on nad suutnud ennast kaks korda vähendada. MTA on seda suutnud ja veel sedavõrd suure kliendibaasi juures.

Olles riigiasutus, toimite te IT investeeringute puhul nagu ettevõte – investeering peab kuidagi tagasi tooma või kulu kokku hoidma. Kuidas te sellise mõtteviisini jõudsite?

MTA tugevuseks on see, et protsesside disain, IT arendused, uute võimaluste otsimine ja koostöö arendamine toimub töötasandil, mitte pidulikult peadirektori töölaua taga. Ma ei ole kolme aasta jooksul osalenud ühelgi IT nõupidamisel, mis puudutaks konkreetset arendust ja ma ei juhi ühtegi IT arendusgruppi ise. Kõik see töö käib osakondades – organisatsiooni keskastme juhid ja spetsialistid teavad, et see on nende töö teha IT-inimestega koostööd ja viia arendusprojekte ellu.

Meil ei ole ka eraldiseisvat arendusosakonda, kes põhitegevuse jaoks midagi arendaks, vaid iga põhitegevuse valdkond on kohustatud arenema ja arendama, sealhulgas IT arendusega tegelema. Meil on tegelikult selline osakond nimega „Arendusosakond“ olemas, aga sinna on sisuliselt jäänud ainult dokumendihalduse funktsioon. Ülejäänud arendustegevused on läinud põhitegevuse valdkondade juurde. Põhiosakondade inimesed otsivad võimalusi, kuidas olla efektiivsemad, mitte ei oota, kuni keegi ütleb, et tuleb olla efektiivsemad.

Milliseid olulisemaid MTA arendusi sa sellest aastast markeeriksid?

Esiteks töötamise register, tänu millele saab alates 1. juulist vaadata e-maksuametist, kus sa oled töötanud, mis ajal ja mis ajani. Isegi ettevõtjad on seda süsteemi toetanud, kuigi vahel püütakse seda näidata, kui lisakoormust. Ometigi on ju inimestele ravikindlustust, töötuskindlustust ja mis iganes sotsiaalseid hüvesid pakkudes vaja teada, kas see inimene on töötanud ja kus ta on töötanud. Muutus küll see, et tööandja peab töötamise registrit täitma enne töötajale töö kätteandmist, aga riik ei pannud sellega ettevõtjatele lisakoormust. Vastupidi, see on hästi integreeritud süsteem – nüüd saab töötaja ühe korraga ära registreerida ning kõik ülejäänud sotsiaalsed õigused või hüved tekivad selle kande põhjal. MTA valvab ka selle järele, et töötamise registris olev info vastaks tööandja poolt esitatavale maksudeklaratsioonile ja kui seal on ebakõla, siis MTA suhtleb selle tööandjaga. Selle taga on ravikindlustussüsteem, pensionide arvestus, ümbrikupalkade vastane võitlus ja palju muud.

Teine asi, mis on seaduse mõistes nüüd rakendunud, aga tehnoloogia mõistes käivitub 22. detsembril, on käibemaksudeklaratsiooni lisa. Seda ma nimetaks viimase kümne aasta maksukontrolli IT-projektiks, sest viimane sellise kaaluga uuendus oli aastal 2003, kui käivitus käibemaksu tagastusnõuete riskianalüüs ja nn „kontrollikoridoride“ süsteem. Käibemaksudeklaratsiooni lisaga astume 2014. aastal väga pika sammu oma efektiivsuses edasi.

Miks oli käibemaksudeklaratsiooni lisale selline suur vastuseis?

Põhjusi on erinevaid. Kindlasti peab möönma, et selle tempo juures, millega seda arendati, ei olnud piisavalt võimalust selgitada, millega on tegu ja et sellel süsteemil on lisaks riskidele ja kuludele ka positiivseid tagajärgi. Ilmselt ei mõista ka paljud ettevõtted veel seda, et riik ei saa võidelda varimajandusega omaette, vaid et varimajandusest käime üle siis, kui ettevõtjad ja MTA teevad koostööd.

Me oleme selgitanud seda, et varasemas käibemaksudeklaratsioonis esitatav info ei ole piisav, et MTA suudaks olla analüütikas ja kontrolli sihitamisel efektiivne. Samuti oleme selgitanud, et see on kümne aasta vanune süsteem, mis taktikaliselt enam ei tööta ning muutus peab olema piisav, et oleks tuntav mõju 300 miljoni eurosele käibemaksuaugule. Eelmisel aastal käisime välja, et see mõju võiks olla 30 miljonit eurot. Saime siis palju kritiseerida, et kas see on ikka piisav mõju, mille pärast tasub seda teha. Ma arvan, et seda võiks tõlgendada nii, et 30 miljonit eurot on minimaalne mõju ja me kindlasti loodame saada rohkem tagasi.

Kuidas iseloomustaksid koostööd majandustarkvara arendajatega?

Koostöö majandustarkvara arendajatega oli üks meie edu võti, et me selle projektiga nii kiiresti edasi liikusime. See oli vist alles juuni lõpus või juuli alguses, kui saime infosüsteemi spetsifikatsioonid ametlikult välja saata, kuna seadus võeti siis ju alles vastu. Tegelikult oleme nende spetsifikatsioonide tegemisel majandustarkvara arendajatega koostööd teinud juba üle aasta – ettevõtete võimekus esitada neid deklaratsioone koos tehinguinfoga on ju sõltuv majandustarkvara arendajatest. Majandustarkvara arendajad on reeglina ikkagi tulnud väga hästi kaasa. Nad näevad, et sisuliselt on tehinguinfo deklareerimine infosüsteemides olevate andmete formeerimine masintöödeldavaks failiks ja selle edastamine.

IT-ettevõtjaid on ka süüdistatud, et see on nende leib ja nad on olnud kriitika all, et nad teenivad käibemaksudeklaratsiooni lisa pealt. Ma saan ettevõtjast ka aru, aga kas poleks normaalne, et kakskümmend aastat vana programm vajaks uuendamist?

Minu arvates on mõistlik, et kui MTA-le on kümme aastat esitatud deklaratsioone elektroonselt, siis kogu kontroll võiks ka lõpuks minna elektroonseks. Tänane reaalsus on aga see, et käibemaksu kontroll toimub ikka veel paberil. Niipea kui ettevõte satub kontrolli, hakatakse dokumente paljundama, skaneerima ja PDF-i kujul MTA-sse saatma. Mida see räägib riigiasutuse efektiivsusest, kui meie revidendid saavad sisuliselt kontrollima hakata alles siis, kui info nendele kätte jõuab? Uus olukord võiks olla see, et andmed kogunevad reaalajas – ettevõttele tehakse riskianalüüs, revidendi lauale tuleb info riskide, lahknevuste, variisikute jms kohta ja ta saab kohe töökäsu kätte.

Millised arendused ootavad MTA-t ees aastani 2020?

Järgmine aasta on kindlasti 2014. aasta tuules – seda ma luban, et me kasutame kontrolli sihitamiseks ja konkurentsikeskkonna puhtaks tegemiseks aktiivselt neid tehinguandmeid, mida me kogume ettevõtjatelt käibemaksudeklaratsiooni lisaga. Aga pikemas perspektiivis peame nii tolli- kui maksuliinis kõik oma infosüsteemid uuendama.

Tolliliinis tuleb see vajadus paljuski Euroopast – kogu tolliinfosüsteemide ühilduvus ja tolliliidu keskne vaade tuleb uuesti teha. TARIC infosüsteem, mille alusel me määrame tollimaksu, on juba kümme aastat vana – järgmisest aastast hakkame selle uut versiooni arendama. Kord kvartalis käibemaksu andmete vahetamiseks mõeldud VIES süsteem saab juba kümneaastaseks – see läheb samuti ümbertegemisse. Need süsteemid tehti siis, kui me liitusime Euroopa Liiduga, aga IT-maailmas on kümneaastased infosüsteemid juba ammu vananenud.

Sellel aastal me väga ei promonud seda, aga nutiseadmetes tehti juba 600 deklaratsiooni. Järgmise aasta veebruaris tuleme välja „ühe puutega FIDEK-iga“ (FIDEK ehk füüsilise isiku tuludeklaratsioon). Kui öeldakse, et Eestis käib deklaratsiooni esitamine 5 minutiga, siis on see meie jaoks juba madal latt – ühe puutega peab olema!

Ning lõpuks mainiksin, et ka uue e-maksuameti teostatavuse uuring algab järgmisel aastal.

Mida see „uus e-maksuamet“ tähendab?

Kui tänane e-maksuamet on lihtsalt deklaratsioonide vastuvõtja, siis küsimus on, et kuidas luua e-maksuamet selliselt, mis astuks sammu kontseptuaalses mõttes edasi. Eesmärk on, et ettevõtjad poleks pelgalt MTA-le info esitajad – seda kindlasti ka, võimalikult automatiseeritult ning väheste kuludega, – vaid et neist saaksid e-maksuametis olevate andmete tarbijad oma majandustegevuses. Ma väidan, et MTA-s on tohutult makromajanduse kohta käivat andmestikku, mida me tegelikult võiksime palju rohkem kasutada. Selle asemel, et oodata kvartaalseid makroanalüüse, võiks e-maksuameti kaudu saada majanduses, oma sektoris, oma piirkonna ettevõtluses ja palgaturul toimuva kohta infot reaalajas.

Lisaks võiks veel analüüsida, kuidas saab MTA-s oleva andmestiku abil luua e-maksuameti kaudu lisandväärtust. Üks idee on, et ettevõte võiks seadistada e-maksuametit selliselt, et tema partnerid Soomes või Saksamaal saaksid usaldusväärset infot, et selle ettevõttega tasub äri teha.

Me oleme suures plaanis uue e-maksuameti ära visioneerinud, järgmisel aastal hakkame detailanalüüsi kokku kirjutama ning ülejärgmisel aastal jõuame ilmselt esimeste lahenduste tegemiseni.

Milliseid IT arendusi pead praegu oluliseks riigis tervikuna?

Ma jälgin poole silmaga seda, mis tuule saab tiibadesse e-residentsuse teema. Me ei oska veel näha, mis kõik võib e-residentsusest tekkida, seetõttu ma ei kritiseeriks kohe neid inimesi, kes selliseid ideid ellu viivad, vaid hoiaks neid. Kui Aare Lapõnin kunagi e-maksuametit tegi, siis MTA-d kritiseeriti ka, et miks me teeme teenust privilegeeritud elanikkonnale, kellel on kodus arvutid. E-residentsuse kriitika näib sinnasamma minevat.

Teine asi, mida olen kõrvalt vaadanud, on uus Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem. Selle sisuga ma väga kursis ei ole, aga 8 miljonit eurot, mis infosüsteemi arendamiseks planeeriti, on ikkagi meeletult suur summa ja näitab, et sellel on kaalu.

Kuidas sa suhtud Eesti Koostöö Kogu ettepanekusse luua IT ministri koht?

Minu jaoks on IT vahend. Kui selle jaoks on vaja ministrit, et teadvustada IT olulisust ja selle võimalusi, siis on minu meelest midagi põhipoliitikates häda. Mis siis sellest muutub ja miks ei saa tänased ministrid aru, et IT on oluline? Minu jaoks on IT loomulikult oluline komponent, aga ta ei ole teema iseenesest.

Nagu ma ütlesin alguses, siis MTA-s pole IT-osakonda, MTA-s pole traditsioonilist arendusosakonda. MTA-s on tugevad põhiosakonnad ja tugevad põhivaldkonna juhid – nad peavad IT-d, arendust ja avalikku suhtlust iseenesest mõistetavalt nende enda tööks, mitte kellegi kõrvaltegevuseks. See on ka oluline vahe, mis meid eristab kõigist teistest asutustest.

Osale arutelus

  • Rudolf Osman

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Julianus Inkasso otsib TARKVARAARENDAJAT

Julianus Inkasso OÜ

25. november 2017

Derivco is looking for a TECHNICAL WRITER

Derivco Estonia OÜ

15. detsember 2017

Arvamused

Teabevara