Autor: Rudolf Osman • 2. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu üheks Äripäeva gasellfirma nominendiks saanud Cybernetical on pikk ajalugu, mis ulatub 1960. aastasse kui asutati arvutite riist- ja tarkvara ning rakendusmatemaatika ja juhtimisteooria arendamiseks Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituut. Aastaid hiljem, kui selle alusuuringutele keskendunud osast moodustati Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut, loodi rakendusuuringute ning arendustegevuse baasil ka teadus- ja arendusettevõte Cybernetica AS.

Selle aasta üheks olulisemaks ja ka riskantsemaks tööks peab Cybernetica AS juhatuse esimees Oliver Väärtnõu Maksu- ja Tolliametile (MTA) tehtud käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF) projekti, mis on rahvakeeli tuntud kui 1000euroste tehingute deklaratsioon.

Mille poolest oli KMD INF projekt Cybernetica jaoks riskantne?

Kui me aasta alguses planeerisime seda arendust, siis andsime riigile lubaduse, millega kaasnesid ka investeeringud projekti õnnestumiseks. See oli meie teadlik otsus, sest loeme Eesti riiki oma võtmepartneriks ja oluliseks kliendiks. Kui aga suvel lükkas president 1000euroste tehingute deklaratsiooni seadusemuudatuse tagasi, siis olime valiku ees – kas jääme ootele või jätkame arendust. Otsustasime meeskonnaga, et võtame riski ja jätkame projekti analüüsifaasiga.

Kas võib tagantjärgi vaadates öelda, et oli õige otsus?

Poliitilised märgid viitasid sellele, et projektiga tahetakse edasi minna, aga emotsionaalselt ei olnud see ikkagi lihtne. Projekti pidevalt õiges raamistikus hoidmine ja garanteerimine, et see õiges mahus tööle hakkaks, oli paras pähkel. Et lubatud tarnetähtaegasid tagada, pidime mingi hetk oluliselt suurendama ka projektiga tegelevat arendusmeeskonda.

Jälgisime koguaeg ka seda, kuidas meedias rünnati kogu 1000euroste tehingute kontseptsiooni nii halduskoormuse kasvu kui ka privaatsuse ja konfidentsiaalsete andmete lekkimise osas. Muidugi jälgisime ka seda, mis toimub sellel teemal riigikogus, millised on sõnavõtud, suhtlesime MTA-ga ja riigikogu rahanduskomisjoniga, et aru saada, millised on projekti väljavaated. Kui president seaduse välja kuulutas, oli meil tarkvaraarenduseks vajalikud sisendid valmis. Lõpuks tarnisime suure ja ajakriitilise projekti väga lühikese ajaga ja edukalt. Kuigi projekt lõpeb ametlikult ära veebruaris, on pea kõik selle kriitilised komponendid juba üle antud ja selle üle oleme väga uhked.

Kas sinu meelest saab riik sellest projektist loodetava kasu?

Ma arvan, et riigile peaks see olema väga kasulik projekt, sest juba ainuüksi sellest hetkest, kui käibedeklaratsiooni lisa (KMD INF) projekt ideena välja öeldi, paranes oluliselt ettevõtete maksukäitumine – käibemaksu on hakatud rohkem maksma. Ilmselgelt sai MTA valminud infosüsteemi näol endale ühe hoova juurde kontrollimaks paremini konkreetsete ettevõtete maksukäitumist.

Kuidas sa võtaksid kokku mööduva aasta Cybernetica AS jaoks?

Suured töövõidud ei tulnud lihtsalt, tuli teha palju tööd ja oli väga pingeline, aga selle aasta käibe eesmärgi 8 miljonit eurot me ületame, kusjuures kolmandik tuleb ekspordist. Tegelikult oli see piisavalt keeruline aasta – osades valdkondades olid raskemad ajad seetõttu, et mõned kliendid hüppasid alt ära või arendused ei liikunud päris sellises tempos nagu nad pidid liikuma. Aga kokkuvõttes ma arvan, et aasta oli edukas ja kõik kriitilised projektid, mis me lubasime, viisime ellu ilma probleemideta.

Milliste projektidega sa eriti rahule jäid?

Mereraadioside ärisuuna kasv on meil olnud tänavu päris korralik ja suisa eksponentsiaalne. Me tarnisime Eestile uue põlvkonna mereraadioside süsteemi, mis katab kogu Eesti nii mere kui Peipsi ranniku kokku 21 tugijaamaga (enamuses 8 raadiosaatjat ja –vastuvõtjat). Seadmete abil toimub side laevadega päästeteenistusel, piirivalvel, laevaliikluskorraldusel ja muudel riigi institutsioonidel kui ka tavalistel kodanikel läbi telefonivõrgu. Sedasama mereraadioside süsteemi oleme müünud edukalt umbes 20 riiki, olles teinud vähemalt 30 erinevat süsteemi installatsiooni, millest iga koosneb hulgast raadio ja IT seadmetest laial territooriumil. Oleme väga uhked tarnete üle Indoneesiasse, kes on meie väga suur meresidesüsteemide klient ning kellega jätkub koostöö ka järgmisel aastal. Samuti olid suured tarned Dubaisse, Aserbaidžaani ja Leetu.

Milliseid projekte sa pead veel oluliseks?

Augustis lõime ühisettevõtte firmaga Smartmatic, kes on maailma suurim automatiseeritud hääletamissüsteemide pakkuja. Ühisfirma eesmärgiks on pakkuda rahvusvaheliselt Eesti internetihääletamise tarkvara ja hääletamise läbiviimise kogemust. Sellega tehti Eestisse märgatav investeering, loodud on toimiv rahvusvaheline meeskond ca 10 inimesest, kes arendab tarkvara ja müüb seda erinevatele riikidele üle maailma. Järgmisse aastasse plaanime mõnda müüki, et läbi viia   esimesed uut tehnoloogiat kasutavad piloothääletused. Võib-olla lugejaid huvitab fakt, et selle massilist levikut takistab täna see, et enamikus riikidest puudub elektrooniline identiteet, mille alusel saaks isikuid tuvastada ja hääletusi läbi viia – sellega peame ka selles ettevõttes tõsiselt tegelema.

Teiseks mainiks kindlasti ära sellise toote nagu Sharemind, mis võimaldab turvaliselt töödelda konfidentsiaalseid andmeid, nendelt päringuid teha. Sharemind’i tehnoloogia, mida Cybernetica on arendanud 2007. aastast koostöös erinevate uurimisinstituutide ja ülikoolidega, on põhimõtteliselt jõudmas tooteküpseks. Järgmise aasta alguses me demonstreerime Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tellimusel selle tehnoloogia võimekust töödelda konfidentsiaalselt Eesti palga- ja haridusandmeid. Esimene projektitutvustus toimub jaanuaris Londonis toimuval Real World Cryptography 2015 konverentsil ja Eestis on tutvustus planeeritud aasta II kvartalisse. Paljud riigid ja rahvusvahelised korporatsioonid on tundnud selle tehnoloogia vastu huvi, nii et me oleme selles osas väga põnevil.

Me oleme aasta jooksul tegelenud ka riigi andmevahetustehnoloogia X-tee edasiarendamisega koostöös Riigi Infosüsteemide Ametiga, võimaldamaks seda, et Soome ja Eesti riik võtaksid X-tee uue versiooni kasutusele järgmise aasta keskel. See on meie jaoks tugev tootearenduse projekt, millesse oleme koostöös riigiga palju investeerinud.

Kas Cybernetica on rohkem tootearendusettevõte või IT teenusepakkuja?

Cybernetica on mõnes mõttes hübriidorganisatsioon, kus me teeme teadust, arendame tooteid (nii riist- kui ka tarkvara), loome kliendispetsiifilisi infosüsteeme ning viime läbi auditi- ja turvakonsultatsioone. Neid nelja tegevussuunda ühes taktis käima panna on mulle isiklikult päris suur väljakutse olnud, sest nad on kõik nii erinevad ja samas nii integreeritud.

Kui vaadata puhtalt käivet, siis enamus tuleb täna toodete müügist, aga samas me müüme tooteid koos rätseplahendusega selle toote ümber. Teadus- ja arendustegevuse valdkond aitab meil olla kursis kõige sellega, mis on maailmas toimumas infoturbe vallas, olla selles absoluutses tipus ning teistest alati kaks sammu ees. Tänu sellele me saame oma töös alati kasutada infoturbe tehnoloogia viimast sõna, mis tagab meile pikaajalise strateegilise eelise.

Auditi ja turvakonsultatsioonide valdkond ei ole kindlasti meie peamine valdkond, aga me peame seda enda jaoks hästi oluliseks, sest ta on meile nagu turu tagasisidestamise instrument. Saame teada, mis reaalsed infoturbevajadused on meie klientidel ja milliste igapäevaste probleemidega nad maadlevad.

Milline saab olema Cybernetica jaoks 2015. aasta?

Meie eesmärgiks ei ole järgmisel aastal saada gasellfirmaks, pigem tahame kasvada orgaaniliselt nendes valdkondades, kus me täna oleme tugevad. Võib-olla kaalume mõne uue valdkonna avamist, aga üldiselt soovime veelgi enam rahvusvahelistuda nendes valdkondades, kus me täna tegutseme. Usun, et see saab olema väga põnev aasta. Me oleme mõnede rahvusvaheliste projektidega näinud väga palju vaeva - järgmisel aastal selgub, kas ja kus meid saadab edu. Kui need projektid õnnestuvad, siis meil õnnestub Cyberneticast teha veelgi rohkem ekspordile suunatud ettevõte.

Cybernetica juhatuse esimees Oliver Väärtnõu:

• Asus tööle Cyberneticasse infoturbesüsteemide osakonna juhatajana 2014. aasta veebruarist ning töötab 24. aprillist juhatuse esimehena. Väärtnõu on ka üks Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmetest.

• Varem on töötanud Riigikantseleis strateegiadirektorina, Tehnoloogia Arenduskeskuse ELIKO juhatuse esimehena ning tehnoloogiaettevõtte meeskonnajuhina Rootsis. „Hoian ennast jätkuvalt kursis sellega, mida riik strateegilisel tasandil teeb. Endise strateegiadirektorina on mul huvitav jälgida ka arenguid, mida lubavad erakonnad valimiste kontekstis ja kuidas meie majanduspoliitikat ja innovatsioonipoliitikat suunatakse,“ räägib Väärtnõu.• Oma peamisteks tööalasteks väljakutseteks peab ta Cybernetica kasvamist ja turu juurdevõitmist selliselt, et ettevõte oleks oma tegevusvaldkondades tugevam, et meeskond oleks alati motiveeritud ning koosneks parimatest inimestest. „IT tööjõu ning selle hinna ja kvaliteedi kättesaadavuse osas konkureerime täna Eestis teiste ettevõtetega kõige rohkem,“ leiab Väärtnõu ja lisab, et ilmselgelt on IT sektoris vajadust tööjõu järele rohkem, kui seda ülikoolid pakkuda jõuavad. Cybernetica sihib juba kogenud arendajaid või analüütikuid, keda on Eestis järjest vähem.• Üheks algava aasta väljakutseks peab Oliver Väärtnõu ka Cybernetica rahvusvahelistumist: „Rahvusvahelistumine ei tähenda ainult ekspordi osakaalu suurendamist vaid ka ettevõtte sisemise kultuuri muutmist.“• Tööd Cybernetica juhatuse esimehena peab Väärtnõu siiamaani kõige väljakutsuvamaks ja huvitavamaks töökohaks.