Autor: Rainer Kattel • 20. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

E-Eesti on kindlasti üks parimaid ja enamikule esimesena pähe tulevaid kandidaate mittepoliitiliseks ja maailmavaadete-üleseks narratiiviks Eestis. Isegi kui ei olda riigi poliitikate ja teenustega alati rahul, siis e-Eesti üle ollakse ikka uhked ja seda promotakse laias maailmas nii ettevõtjate, ametnike kui kodanike poolt. Ja see toimib: e-Eesti tuntust on raske eitada.

Enesekriitiliselt võiksime aga ka tõdeda, et meie e-riigi narratiivi probleemiks – just majandusarengu ja heaolu kasvu toetamise võtmes – on selle suhteline hägusus. Täna ei oska enamik e-riigi entusiaste kuvada meile ette loogilisi pilte ja lugusid sellest kuidas täpselt e-Eesti (ja e-residendid jms) toob meile paremad oskused, võimalused ja ressursid, et Eestist saaks Uus Põhjamaa ja/või riik, mis oleks kõikide inimeste jaoks olemas ja hea.

Samamoodi ei ole meil vettpidavaid tõendeid, et e-riik tervikuna on odavam ja kiirem kui „tavaline“ riik. IKT kasutuselevõtt on selgelt suurendanud üksikute avaliku sektori organisatsioonide produktiivsust (nt maksu- ja tolliamet, maanteeamet), kuid meil puudub selge arusaam produktiivsuse muutusest enamike avaliku sektori organisatsioonide ja riigi kui terviku osas. Samas on Eesti riik ka juba praegu igasuguste rahvusvaheliste indikaatorite alusel mitte üldse suur, vaid täitsa normaalne ja väikeriigile omaselt suhteliselt kiire ja hästi toimiv.

Lisaks on pelgalt IKT-põhiste riiklike majandusarengu mudelite kasvavaks probleemiks see, et IKT arenguloogika, ärimudelid ja väärtusahelad on üha enam riikideülesed ning IKT arendamisega seotud lühiajaliste kasude (töökohad ja nendega seotud maksulaekumised jms) kõrval on pikemaajalised heaolu ja majanduskasvu allikad (formaalne intellektuaalomand, inimkapitali areng ja võimekused, kasumlikud ärimudelid) üha kiiremini ja selgemini kontsentreerumas suurtele turgudele (ennekõike USA) ning juba väljakujunenud keskustesse (nt Silicon Valley), mida on taganttulijatena ja väikeriikidena praktiliselt võimatu kopeerida ja korrata. Vastupidise näite ja võimalusena võime siia juurde tuua Eesti energeetikas väljakujunenud hoopis komplekssemad väärtusahelad kaevandamisest keskkonnahoiu, energia, õlide, gaasi tootmise ning smart gridini välja. Nii mitmeski energeetika väärtusahelas on just Eestis – kui unikaalses kohas ja turul – tekkinud võrdlemisi unikaalseid oskusi ja tehnoloogiaid.

Loe pikemalt Äripäeva veebilehelt.