Autor: Andres Aavik • 30. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praeguses Euroopa majanduskliimas ei ole eesmärk mitte ainult kasv, vaid tihti ka senise taseme hoidmine. Seega oleme me kõik otseselt või kaudselt sunnitud mõtlema äriinnovatsioonile, et mitte ajale jalgu jääda.

Muu maailmaga võrreldes on Eesti ettevõtted väiksemad ja tihti pole neil piisavalt ressurssi, et panustada piisavalt järgmisesse läbimurdesse. Alati ei leidu ka eraldi inimest, rääkimata tervest osakonnast, kes täiskoormusega arendus- ja uurimistööga tegeleks. Paljuski tuleb lootma jääda igapäevatööga hõivatud kolleegidele ning end jooksvalt turu ja valdkonna arengutega kursis hoida. See seab omakorda piirid jätkusuutliku äri planeerimisele: kas tegevusi mõeldakse 1, 5 või 20 aastat ette?

Uute toodete ja teenustega turule tulemine ei ole komistuskiviks ainult tehnoloogiaettevõtetele. Pigem on mure suurem ettevõtetes, mille tänased tooted ja teenused ei ole piisavalt infotehnoloogiliste lahenduste tuge saanud. Neis napib ka piisavalt IT-valdkonna kogemusi ja kompetentsi astumaks järgmist sammu.

Täna ei ole selleks enam olemasolevate äriprotsesside toetamine, vaid täiesti uute lahenduste loomine, mida senised ärisuunad, tegevusalad ja kogemused toetavad. Teisisõnu ei piisa läbimurdeks innovatsioonis enam traditsioonilisest arendustegevusest.

Mitmed Skandinaavia ettevõtted on asunud sellele juba olulist rõhku panema. Tulemuseks on paradigmamuutus, kus IT-konsultatsiooniettevõtted ei tooda enam etteantud kirjeldustele vastavaid tükke, vaid töötavad koostöös klientidega välja täiesti uusi äriprotsesse ja lahendusi etteantud probleemidele. Üha vähem on IT-ettevõtete palgal süsteemianalüütikuid ning üha rohkem äri- ja juhtimiskonsultante. Seega on infosüsteemide arendus liikunud toetavalt tegevuselt ärile palju lähemale ning rohkem integreerunud – kompetentse ja võimekusi kasutatakse ära senisest palju varasemas staadiumis.

Tehnoloogia ja äri lähenemine ei ole aga eesmärk omaette. Sarnane põimumine ettevõtte ja kliendi vahel on toonud paljudele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele tohutu konkurentsieelise. Hea näitena võib tuua Rootsi sariettevõtja ja konsultandimüügi teemalise bestselleri „Försäljning i Konsultföretag“ autori Johan Sköldi, kes ei kirjuta müügipakkumusi kontoris arvuti taga, vaid teeb seda kliendi juures. Koos arutatakse pakkumine rida realt läbi ning tulemuseks on lahendus, mis mõlemale poolele maksimaalselt väärtust loob.

Eestis on aga selleks tõenäoliselt veel liiga vara, sest meil on paraku liialt juurdunud traditsiooniline marginaalide arvutamine ja numbrite edasi-tagasi põrgatamine.