Makedoonia IT-minister: meil on üle 800 töötu IT-spetsialisti

Makedoonias teenib algaja IT-spetsialist keskmiselt 500 eurot bruto kuus, kogenumad 800-1000 eurot. Makedoonias on üle 800 töötu IKT-spetsialisti, kes on lõpetanud ülikooli, ütles intervjuus ITuudistele Makedoonia IT-minister Ivo Ivanovski.

Järgneb intervjuu Ivanovskiga.

Kuidas Sa näed Eesti IKT sektorit väljapoolt? Mis on Sinu arvates tehtud hästi ja mida oleks pidanud tegema teisiti ja kuidas?

Võin öelda, et parim, mida Eesti on teinud on see, et pärast iseseisvumist on alustatud täiesti „nullist“. Teil oli IKT sõbralik valitsus, kes soovis tutvustada IKT võimalusi ning viis ellu fundamentaalseid reforme.

Teie valitsus on loonud nii palju e-teenuseid, mis vähendavad administratiivset koormust nagu ei ükski teine riik. Seda on tunnustanud ka eesti rahvas ning e-teenuste kasutajanumbrid on silmatorkavalt suured. Ainuüksi faktid, et 98% pangatehingutest tehakse internetis või et parlamendivalimised toimuvad e-hääletuse teel, annab tunnistust äärmiselt kõrgest IT tasemest.

Millised väljakutsed on hetkel Makedoonial IKT sektoris?

Viimastel aastatel on Makedoonia IKT sektor kasvanud kiiresti. On palju Makedoonia IT-ettevõtteid, mis teevad suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele allhanget ning paljud välismaised IT-ettevõtted on loonud siia oma haruettevõtte palgates suurel hulgal IT-spetsialiste. Makedoonias on kõrge kvalifikatsiooniga IT-spetsialistid, kes saavad võrdlemisi madalat palka. Alustades teenivad IT-spetsialistid keskmiselt 500 eurot bruto kuus, kogenumad 800-1000 eurot.

Väljakutsed on sarnased, mis on ka teistel riikidel. Globaliseerumine sunnib ellujäämise nimel väikseid- ja keskmise suurusega IT-ettevõtteid muutma oma ärimudelit. Oskusteabe üleminek välisinvesteeringutelt kohalikele ettevõtetele on üks suurimaid lisahüvesid meie majandusele.

Teine väljakutse on hoida eksperte Makedoonias. Ühelt poolt üritame luua IT-töökohti, kuid teiselt poolt toimub ajude väljavool. Hetkel on meil üle 800 töötu IKT spetsialisti, kes on lõpetanud ülikooli. Meil on spetsiaalne riiklik programm, kus pakume täiendavat õpet, mis vastab erasektori ootustele. Sel aastal koolitame 1000 IT-eriala lõpetanud üliõpilast Java, PHP, CAD, HTPM5 ja rakenduste loomisel.

Sa oled Makedoonia IT-minister. Eestis on käinud arutelu, kas meil peaks samuti olema IT-ministri ametikoht. Mis on Sinu arvamus, kas peaksime looma IT-minstri ametikoha ja milliseid probleeme aitaks see lahendada?

Eraldi IT-minstri ametikoht loodi tänu Makedooni valitsuse ambitsioonikale programmile, mis nägi IKT edendamist kui ühte olulist ajendit reformide elluviimiseks riigis. Meie jaoks oli vajalik luua eraldi institutsioon, et kiirendada reformimise protsessi.

Kas eraldi IT-ministri ametikoht on igas riigis vajalik sõltub riigi institutsioonidest. Eesti on olnud väga edukas ilma IT-ministrita. Te peaksite uurima, millised oleksid eraldi ametikoha loomise eelised ning selle põhjal tegema otsuse.

Juba pikemat aega on Eesti IKT sektori üheks suuremaks probleemiks IKT kompetentsidega tööjõu puudus. Ühelt poolt pole piisavalt noori, kes sooviks IKT erialadele minna õppima, väga paljud langevad välja ning tööandjad kurdavad lõpetajate ebapiisavate teadmiste ja oskuste üle. Teisalt on IKT sektori areng olnud väga kiire ning vajadus IT-spetsialistide järele on kasvanud kiiremas tempos kui sobivaid inimesi on tööjõuturult võtta. Millise süsteemse muutuse peaks Eesti ellu viima, et leida lahendus pikas perspektiivis?

See on väljakutse paljudele riikidele. IKT sektor kasvab ja muutub nii kiiresti, et haridusasutustel on raske sammu pidada.

Põhimõtteliselt peaks IKT-erialade õppekavasid pidevalt täiendama ja parandama vastavalt arengutele IKT sektoris. See protsess peaks olema alati kooskõlastatud erasektori esindajatega nagu kaubanduskojad, et tekiks seos erasektori vajaduste ja haridussüsteemi vahel. Kui seda ei järgita võib haridussüsteem toota noori, kelle oskused ei ole tööandjatele vajadustele vastavad ning valitsus peab täiendavalt investeerima vabaharidusse.

Samuti peaksid sisseastumiskvoodid järgima IKT sektori tegelikke vajadusi. Vajaduste hindamine peaks andma ülevaate sellest, millist tüüpi ja kui palju IKT-õpilasi on vaja.

Eestis on riigi sektor kujunenud võrdlemisi suureks IT-spetsialistide tööandjaks, arendades suures osas ise enda infosüsteeme, mitte tellides erasektorilt. Mis on Sinu arvates õige, kas avalik sektor peaks jätkuvalt kasvatama enda „IKT osakonda“ või tellima IKT lahendused erasektorilt?

See sõltub olukorrast. Majasiseste arenduste hoidmine võib kalliks maksma minna ja nõuab inimeste juhtimise pingutusi, kuid samuti teeb seda erasektor. Ma ei arva, et on olemas ideaalne mudel.

Peaaegu kõik Makedoonia suuremad IT-süsteemid on tehtud erasektori poolt. See on üks viis, kuid me toetame kohalikku IKT sektorit.  Meil on väga läbipaistev hankeprotsess, kus 100% kõigist hangetest on tehtud läbi e-hangete süsteemi valides madalaima hinnaga pakkumise. Nii saame rahast maksimumi.

Osale arutelus

  • Merlin Mägi

Toetajad

Jälgi ITuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Valdkonna töökuulutused

Derivco is looking for a ENVIRONMENTS SUPPORT ENGINEER

Derivco Estonia OÜ

23. september 2017

Artiza Networks is looking for an R&D TEAM LEADER

Manpower OÜ

03. september 2017

Derivco is looking for a VIDEO PRODUCTION SPECIALIST

Derivco Estonia OÜ

15. september 2017

Käsi­raamatud